Maksimaalset 2,5-protsendilist maamaksu rakendab juba 89 omavalitsust – sealhulgas Harjumaa 24 omavalitsusest 10.

Samas survestab omavalitsuste eelarvet valitsuse plaan kaotada maamaks, mida linnad ja vallad on olnud sunnitud üha kõhnemaks jääva rahakoti tõttu niigi tõstma.

«On selge, et tasuta lõunaid ei ole ning lõivu tuleb maksta inimestel,» lausus linnade liidu tegevjuht Jüri Võigemast.

«Maamaksu kaotamise otsus seab ohtu lasteaedade ja koolide haldamise ning ka teedehoolduse, rääkimata spordi- ja huvitegevuse rahastamisest. Millises ulatuses ja mahus on pärast sellist kärbet omavalitsused võimelised pakkuma toetusi ja teenuseid?»

Pealinn juhib tähelepanu, et kui valitsuserakonnad räägivad vaid kodualuse maa maksust vabastamisest, siis jätavad nad märkimata, et selle tagajärjel tuleb raha leida põllu-, äri- ja metsamaa kõrgema maksustamisega. Muret tekitab see, et seni pole aimugi, kas ja kuidas riik linnade ja valdade tulubaasi tekkivat umbes 17 miljoni euro suurust auku täitma hakkab.