Maamaksuvabastuseks tuleb elukoht registreerida enne uut aastat

Järgmisel aastal maksuameti poolt väljasaadetavad maamaksuarved või sellest vabastus määratakse 1. jaanuari seisuga ning seega on jäänud veel paar nädalat, et kõik maksuvabastuse soovijad ehk selleks seadusega ettenähtud kinnistuomanikud jõuaksid seda ka elukohana registreerida.

Maamaksuvabastust (või -soodustust) saab nelja tingimuse täitmisel. Isik peab olema maa omanik või kasutaja; maa peab olema elamumaa sihtotstarbega; maal asub hoone; ning maal asuvas hoones on omaniku või kasutaja püsiv elukoht.

Elukohta saab registreerida nii x-tee kaudu (eesti.ee) kui ka kohalikus omavalitsuses.

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmeil on praeguse seisuga füüsilistest isikutest maamaksuvõlgnikke endiselt üle 44 000, kelle võlasumma kokku on 3 374 467 eurot. 

„Järgmise aasta osas pole vähemalt praegu ette näha, et maamaksu tasujate hulk võiks kuidagi oluliselt muutuda, kuna maamaksuvabastuse reegleid pole märkimisväärselt muudetud. Samas on praegu riigikohtu põhiseaduse järelevalvemenetluses kaasomanike maksusoodustust puudutav säte - et kas on põhiseadusega kooskõlas, et korteriomandi omanik saab suurema maksusoodustuse kui kaasomanik," rääkis MTA pressiesindaja Ivi Papstel.

Valitsuse  koalitsioonierakond IRL on lubanud arutada ka vastava seadusemuudatuse kehtestamist, mis vabastaks maksust maa kaasomanikud (praegune seadus annab vabastuse 1500 ruutmeetrilt kinnistu kohta olenemata kaasomanike arvust) ja äripindadega kortermajade elanikud. Viimaste mure seisneb selles, et kui korteriomandi pealt saadaksegi maksuvabastus, jagatakse äripindadele ehk juriidilistele isikutele endiselt kehtiv maamaks kõigi majaelanike vahel. Ühtlasi tõstsid aasta alguses pea kõik kohalikud omavalitsused maamaksumäära, paljud neist maksimumini ehk 2,5 protsendini.