Maamaksuvaidlus jõuab riigikohtusse
"Kahe esimeses astmes tehtud negatiivne otsus oli mõneti ootuspärane - suurt sotsiaalset või majanduslikku kaalu omavad protsessid saavad Eestis üldjuhul lahenduse alles riigikohtus," leiavad koduomanike liidu esindajad.
EOKL peasekretäri Taavi Madiberki sõnul on tegemist taasiseseisvunud Eesti olulisema kohtuvaidlusega nn „igameheõiguse" seisukohalt, kunagi ei ole olnud menetluses kaebust, mis nii otseselt ning tugevalt puudutaks kümnete tuhandete inimeste õigusi ning rahakotti.
EOKL hinnangul on möödunud aastal Tallinnas aset leidnud maamaksu tõstmine põhiseadusega vastuolus, rikkudes muu hulgas maksumaksjate õiguspärase ootuse printsiipi. Kui Tallinn otsustas seda tunamullu detsembri keskel pea kolm korda tõsta, siis puudus inimestel piisav aeg uute ja kordades kõrgemate määradega kohaneda. Kohanemisraskustele ning tekitatud probleemidele viitab selgelt ka maamaksuvõlglaste arvu hüppeline tõus.
"Maamaksu suurendamine on näide ebavõrdsest kohtlemisest. Õigusaktid määravad inimeste ringi, kes on sellest maksust vabastatud või kellele on tehtud märkimisväärseid maksusoodustusi - nende hulka kuuluvad näiteks pensionärid ja represseeritud. Samas ei ole maksust vabastatud lasterikkaid peresid või puudustkannatavaid inimesi. Põhiseadus ütleb selge sõnaga, et mõlemad on riigi ja omavalitsuse erilise hoole all.
Omandimaks ei tohi sundida inimest omandist loobuma ega muutuda karistuseks, kahjuks on Tallinna maamaksu suur tõus just repressiivse iseloomuga. Eesti Omanike Keskliit lähtub põhimõttest, et koduga seotud maa peaks olema maamaksust vabastatud."
