Maantee, mille ääres elab lehmi rohkem kui inimesi

 (16)
<p>OÜ Estonia lehmasõbralikud laudad</p>

OÜ Estonia lehmasõbralikud laudad

Priit Simson

Eesti üks suuremaid piimatootjaid, osaühing Estonia on palistanud Türi-Arkma maantee 15 järjestikust kilomeetrit moodsate ja mugavate lautadega. Nõukogu esimees, kunagine põllumajandusminister Jaanus Marrandi rõhutas, et samal ajal kui konkurendid tõmbavad end koomale, laiendab ettevõte oma piimakarja.

Mulluses Ärilehele antud pikas usutluses rääkis Marrandi ka seda, et nemad ei ole oma piima – u 50 tonni päevas – Eesti suurimale piimatööstusele AS-ile Tere ehk Oliver Kruudale kunagi müünud, sest Kruuda maksab kauba eest kaootiliselt ja kehvalt. Marrandi sõnul ei pea ta ka anno 2015 veebruaril oma sõnu sööma: Terele ei müü Estonia siiani tilkagi piima.

Türi-Arkma maantee ääres on Estonia ja selle tütarettevõtte põllud alates Taikse külast kuni peaaegu Võhmani välja. „Arvan, et teelõik Taiksest Kabalani, mis on umbes 15 kilomeetrit pikk, on üks lehmarohkemaid üldse terves Eestis. Uued farmid on rajatud Taiksesse. Seal on Piibu farm, kus on 1200 lehmakohta ja üle 400 koha vasikatele. Kuna see on uus farm, siis esialgu on seal umbes 800 lehma. Edasi on Oisus Kõrtsi
farm, mille juures asub Oisu biogaasi-jaam. Seal farmis on ka 1100 lehma kohta. Praegu on seal kokku 900 lehma ja noorlooma. Samuti on tee ääres näha paar vanemat farmi: kilomeetri jagu Oisust Türi poole on Kaasiku farm, kus 400 pullikest – kuni aasta vanused –,
kilomeeter Oisust Kabala poole jääb vana Hiie farm, kus praegu 200 kuni üheaastast pullikest. Kui jõuame juba Kabalasse, siis jääb tee äärde farmikompleks, kus elab kokku 600 lehma ja 1300 noorlooma,” kirjeldas Marrandi maantee äärt, kus on Eesti kõige tihedam lehmaasustus.

Valmis uus farm

Seotud lood:

Kas sanktsioonide tõttu on ka karja vähendatud, piimatootmist kokku tõmmatud? „Vastupidi, meil valmis detsembris uus Piibu farm, mis ei ole küll veel oma tootmisvõimsust saavutanud, aga me töötame selle nimel. Kui ühel hetkel turuolukord piimatootmisel stabiliseerub, siis on meil võimalus toota 3000 lehmaga kaasaegsetes farmides päris efektiivselt. Kuna uue farmi käikulaskmine on päris keerukas protsess, siis on meil hetkel natukene vähem piima kui varasemad 55 tonni päevas,” täiendas Marrandi.

Jaam toodab aastas u 8000 MWh elektrienergiat, millest jaguks mitmele tuhandele perele.

Ärileht tuletas Marrandile meelde ka tema eelmise aasta intervjuud, milles eksminister teatas, et tema firma ei ole kunagi ega kavatse ka edaspidi Terele piima müüa. „Mul pole olnud põhjust ühestki oma sõnast taganeda. Kuigi peaksin täpsustama, et meie mittemüümise põhjused on ikka olnud majanduslikku laadi ja peamiselt see, et pole makstud õigel ajal ja hinnad on olnud halvad. Veelgi enam: arvan, et päris paljud tootjad on jõudnud nüüdseks samale arvamusele,” väljendas Marrandi veendumust.

Türi valla lehmade piim sõidab iga päev Valio meiereisse, nii on see olnud viimased 10–15 aastat.

Oisu kandis paistavad maanteele ka mitu futuristlikku rohelist hiigelkuplit. See on Estonia uhiuus bio-
gaasijaam, kust käib aastas läbi üle 100 000 tonni lehmasõnnikut.

„Biogaasijaam toodab aastas u 8000 MWh elektrienergiat, millest jaguks aastas mitmele tuhandele perele. Oleme saavutanud elektritootmises täisvõimsuse ja jaam töötab 7/24, v.a hoolduste aeg. Samuti toodame soojusenergiat ja sealse soojusega köetakse Oisus asuvat kooli, lasteaeda, rahvamaja, mõnd elamut ja Estonia tööstushooneid. Suviti ka viljakuivatit. Sooja jääb suvel muidugi kõvasti üle. See ei ole majanduslikult lihtne äri, aga saame kuidagimoodi hakkama. Sealt käib läbi u 110 000 tonni lehmasõnnikut aastas ja biogaasijaama olemasolu tõttu oleme suutnud oluliselt parandada keskkonna olukorda. Meie jaoks ongi see pigem keskkonna- kui äriprojekt,” nentis suurtööstuse juht. 1 Kadri Paas