Maanteeamet: kriitika on õigustatud
Maanteeamet teatas, et nõustub paljuski Riigikontrolli auditis avaldatud kriitiliste märkustega, kuna need ühtivad ameti enda seisukohtadega ja märkis, et auditis välja toodud probleeme on asutud jõuliselt lahendama.
Riigikontroll auditeeris Eesti põhimaanteedel aastatel 2002-2012 teostatud renoveerimistööde taset, analüüsides objektide valiku põhjendatust, kehtestatud normide analüüsi ning teede eluea hindamist. Põhjalikumalt uuriti kümne 3-kilomeetrise lõigu põhjal, kas teid on ehitatud nii, nagu projektis ette nähtud.
Auditi kokkuvõttes öeldakse, et maanteeameti tegevus riigi põhimaanteede renoveerimise ettevalmistamisel ja elluviimisel on olnud puudulik, renoveerimise normid osaliselt iganenud, teede ehitusprojektide kvaliteet sageli madal ning järelevalve teede renoveerimise üle nõrk.
Maanteeameti hinnangul on Riigikontroll teedeala probleemide tervikpildist õigesti aru saanud ning märkused kajastavad Eesti põhimaanteede remondiga seonduvat arusaadavalt.
Samas juhib amet tähelepanu asjaolule, et kogu lõppeva aasta on tegeldud organisatsiooni muutmise ning eesmärkide ja põhimõtete nüüdisajastamisega. Seejuures on analüüsitud seni tehtut ning muudatuste läbiviimise vajadust. Kavandatud ja osaliselt juba käima lükatud muudatused puudutavad praktiliselt kõiki valdkondi, mida puudutavad ka kõnealuses auditis esitatud märkused.
Peamine organisatsiooniline muudatus puudutab maanteeameti juhtimise ümberkujundamist regioonipõhisest tsentraalseks. Koos sellega muutuvad ka senised valiku-, juhtimis- ja otsustusprotsessid. Need on otseselt seotud Riigikontrolli märkusega, et maanteeametil polnud vaadeldaval perioodil täpset ülevaadet remontidest.
Kuna regioonid olid vaadeldaval perioodil eraldi asutused, kes planeerisid ja tellisid remondiobjekte iseseisvalt, siis praeguseks on moodustatud ühtne asutus ning töö käib selles suunas, et saada terviklik ülevaade planeeritavatest ja käsil olevatest remondiobjektidest.
Riigikontroll soovitab oma auditis tugevdada järelevalvet renoveerimisobjektidel, ja seda mitte ainult sisse ostetud järelevalveteenuse raames, vaid suurendada ka maanteeameti enda järelevalve võimekust, ning vajaduse korral teha ehitajast sõltumatuid kontrollpuurimisi ja mõõdistusi.
Juba 2013. aasta kevadel võttis maanteeamet vastu plaani oma järelevalveosakonna tugevdamiseks ning on asunud seda ellu viima. Samuti on maanteeamet valmistanud ette hankelepingu kontrolltöödeks 11-l hiljuti valminud teeobjektil, et selgitada välja, miks on need hakanud lagunema juba garantiiperioodi jooksul.
Riigikontroll soovitab vaadata üle ja ajakohastada teede projekteerimise ning ehitamise normid ning viia need võimaluse korral Põhjamaadega võrreldavale tasemele. Ka sellel suunal on maanteeamet tegevuse juba käivitanud ning koostanud koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga uute projekteerimisnormide määruse muudatuste eelnõu. Määruse koostamist alustatakse kohe pärast kõikide osalistega konsulteerimist. Samas nõuab Põhjamaadega võrreldav tase suuremaid kulutusi ning selle kasutuselevõtt järgmise teehoiukava perioodil täiendavaid rahalisi vahendeid. Sellest tulenevalt peab maanteeamet uurima ka teiste riikide norme ning järgima suuremates Euroopa riikides plaanitavaid transpordipoliitilisi otsuseid.
