Maanteeamet: teed on liiga kehvad raskemate veokite jaoks
Suur osa maanteid ja sildu on ehitatud vastavuses enne taasiseseisvumist kehtinud normidega ning kogu teedevõrk töötab tänase liikluskoormuse all niigi piirtingimustes. Lubatud massi tõstmise puhul satuvad ohtu eelkõige sillad oma ebapiisava kandevõime tõttu, kuid väga kahjulikult mõjuks see ka teedele. Mõju ei pruugi avalduda kohe, vaid mõne aasta jooksul roobaste ja pragude tekke näol. Remontimiseks ei piisa ebatasasuste täitmisest, kuna asendada tuleb purunenud kattekihid ja kandvad aluskihid, teatas maanteeamet.
Vedajate ettepanek tõsta lubatud massi veokitele telgede lisamise arvel – pidades kinni lubatud teljekoormusest – ei ole lahendus, sest iga lisanduv telg suurendab katendi jäävdeformatsioonide teket. Suure osa tänaste riigimaanteede katendite projekteerimisel on arvestatud vaid 2- kuni 4-teljeliste veokitega ning maailmapraktikast on teada, et 10%-ne raskeveoki kogumassi tõus võib kahekordistada teekahjustuste ulatust.
Vastupidiselt autovedajate esindaja väitele ei väljenda Maaülikooli juhtimisel tehtud uuring positiivset mõju teedele ja sildadele seoses koormuspiirangu võimaliku suurendamisega 60 tonnile. Uuringu järeldustes on selgelt välja toodud, et üle 52-tonnise kogumassiga sõidukeid Eesti riigimaanteede sildadele tervikuna praegu lubada ei tohi. Sildadele raskeveokite avaldatava mõju analüüsi kokkuvõttes toodi välja vajadus kõigepealt investeerida raskeliikluse jaoks ohtlikumate sildade tugevdamisesse. Samuti juhiti tähelepanu, et edaspidi peab kindlasti arvestama suurenevate hoolde- ja remondikuludega. Kahjuks ei sisalda uuring tasuvusarvutusi, mis selgitaksid välja, kas teede ja sildade investeeringuvajadus on tasakaalus saadava veo- ja muude kulude kokkuhoiuga.
Maanteeamet töötab kõigi teekasutajate huvides, eelistamata üht teisele. Riigimaanteede ja sildade võrgu tugevdamine 60-tonniste veokite liikumiseks võib hinnanguliselt maksma minna kuni 2 miljardit eurot.
