Maaomanik: Kiviõli maade sundvõõrandamise ümber käib kuritahtlik vassimine

 (27)
Kiviõli Keemaitööstuse põlevkivikarjäär
Kiviõli Keemaitööstuse põlevkivikarjäärfoto: rein sikk

Kiviõli Keemiatööstuse kasuks maade sundvõõrandamise protsessis valitsuse reservfondist raha taotlemise seletuskirja lugedes on üheselt näha, kuidas valitsuskoalitsioon püüab sundvõõrandamist läbi suruda varjatult, kiirustades ning otsesele valeinfole tuginedes, on üks maaomanik, OÜ N.R. Energy juhatuse liige Ahto Tisler veendunud.

Valitsus plaanib reservist eraldada miljon eurot Ida-Virumaal Lüganuse vallas asuva Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri mäeeraldisel paiknevate kinnisasjade avalikes huvides omandamise ettevalmistamiseks ja omandamise kulude katmiseks, vahendas möödunud nädala lõpus ERRi uudisteportaal. Sellega plaanib riik lahendada probleemi, mille tekke algus jääb täpselt kümne aasta tagusesse perioodi.

Ühe maaomaniku, OÜ N.R. Energy juhatuse liikme Ahto Tisleri sõnul käib Kiviõli maade sundvõõrandamise ümber kuritahtlik vassimine, eriti, kui süveneda valitsuse reservfondist raha taotlemise eelnõu seletuskirja.

Avalik huvi puudub

"Esiteks on selgelt vaidlustatav seletuskirja väide, et Kiviõli maade sundvõõrandamist on vaja läbi viia avaliku huvi tõttu. Alexela kontserni kuuluv Kiviõli Keemiatööstuse OÜ on samasugune eraettevõte nagu iga teine. Riigil puudub igasugune vajadus teha ühele turutingimustel tegutsevale eraettevõttele umbes 150 miljoni eurone kingitus eraisikute ja teiste ettevõtjate arvelt," märkis Tisler.

Seotud lood:

Tema sõnul pole selles protsessis vähimatki avalikku huvi, halvimal juhul on tegu ebaseadusliku riigiabiga. "Kui riigi huvi on teenida tulu kaevandamisest laekuvast maavaramaksust, siis võiks seda maksu samahästi tasuda ka maade tänased seaduslikud omanikud, kes viivad kaevandamist ise läbi," rääkis Tisler.

Teiseks on tema sõnu selgusetu, miks riik viib avalikule huvile tuginedes sundvõõrandamist läbi sisuliselt riiulifirma kasuks. "2009. aastal esitas majandusministeeriumile taotluse maade ja maavarade sundvõõrandamiseks Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, millest on tänaseks saanud sisuliselt riiulifirma, sest maksuameti andmetel on ettevõttel septembri lõpu seisuga 1 töötaja ja puudus käive," kirjeldas Tisler.

Äriregistris on märgitud ettevõtte põhitegevuseks soojuse ja elektri tootmine. "Ei sõnagi põhjustest või tegevustest, miks antud firma vajab riigilt põlevkivi. Miks plaanib riik teha sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuva kingituse riiulifirmale?" tahab maaomanik teada.

Esitatud valeväiteid

Kolmandana leiab Tisler, et otsene vale on meedias tsiteeritud seletuskirja väide, et Kiviõli keemiatööstus on pidanud maaomanikega läbirääkimisi juba 2008. aasta sügisest, kuid tulutult. "Kinnitan ja seda on väga lihtne kontrollida: lõppeval kümnendil pole ükski Alexela või Kiviõli Keemiatööstuse esindaja selles küsimuses maaomanikega isegi kontakti võtnud. Pole olnud vestlusi, kirjavahetust ega pakkumisi," lausus maaomanik.

Ta lisas, et otsene vale on igasugused väited maaomanike küsitud ülemistest summadest. "Küll oleme tänavu, pärast sundvõõrandamise protsessi taas käima lükkamist ise otsinud Alexela kontserni juhtkonna ja omanikega kontakti, kuid kõik meie ettepanekud sel teemal vestelda on jäänud vastuseta. No miks peakski olema Alexelal huvi maaomanikega kokkuleppele jõuda, kui on lootus saada maad kätte riigi ja poliitikute abiga tasuta?" nentis Tisler.

Kui Kiviõli Keemiatööstus väidab, et maaomanikega peetud läbirääkimised on nurjunud, siis peab see maaomaniku sõnul olema ju tõendatav. "Arusaamatu, miks ministeeriumid ning riigiametid seda väidet ei kontrolli ja pimesi valitsuse otsuse seletuskirja lisavad," pahandas ta.

Neljandaks teeb maaomanikele muret viis, kuidas sundvõõrandamise läbi viimist koordineeriv valitsuskoalitsioon püüab kogu protsessi maaomanike eest varjata. "Miks peame jõulupühade eelõhtul lugema meedia vahendusel, et riigil on valmis saanud otsuse eelnõu meie maade sundvõõrandamise jaoks valituse reservfondist raha eraldamiseks, kus on juba isegi maade hind kindlaks määratud? Samal ajal pole riik meiega isegi mingeid läbirääkimisi alustanud," ütles Tisler.

Arusaamatu on tema sõnul ka asjaga valimiste-eelsel ja pühade vahelisel ajal kiirustamine, kuna meie andmetel on Kiviõli Keemiatööstusel võimalik endale kuuluvate maade alt kaevandada põlevkivi veel 5 aastat ning riigi äriühingutelt oleks põlevkivi ostmise võimalus vähemalt veel 50 aastat. "Müügitehingu taga tuleb kahjuks näha Alexela tihedaid sidemeid mõningate valitsuskoalitsiooni juhtpoliitikutega," nentis Tisler.

Maaomanikud kavatsevad võidelda

Viiendaks, üks kuid mitte ainus osapool, keda sundvõõrandamine ähvardab, on OÜ N.R. Energy, millele kuulub kõnealuses piirkonnas 28 maatüki. "Oleme Eesti üks suuremaid kaugkütte teenuse pakkujaid väljaspool suuremaid linnu," sõnas Tisler. Tema sõnul hoiab ettevõtte toodetud soojusenergia soojas umbes 6500 kodu ja kontorit 23 küttepiirkonnas üle Eesti.

"Oleme seadnud meie omanduses olevatele maadele panga kasuks hüpoteegi, mille abil finantseerisime kaugküttesüsteemide renoveerimist mitmes Eesti piirkonnas. Miks on meie huvid ja meie klientide ootus saada soodsat ja kvaliteetset toasooja madalamad kui Alexela kontserni ärihuvid?" küsib maaomanik.

Tisler ütleb, et kõneleb kõigi maaomanike nimel kui kinnitab, et nad kavatsevad seista oma õiguste eest kõigi seaduslike vahenditega. "Tegemist on puhtalt eraomanike vahelise vaidlusega ja ei ole ühtegi mõistlikku argumenti, mispärast riik asub sellises situatsioonis ühte poolt esindama," märkis ta.