Maaomanik soovib ise jahipidamist korraldada
Üldiselt ei kuulu eriti vaidluste alla tõsiasi, et jahinduses peitub suur potentsiaal maaelu arengule. Näiteks 2010. aastal Helsingi ülikooli teadlaste publitseeritud analüüs Põhjamaade jahiturismi potentsiaalist viitab sellele, et kui jahindus on allutatud turumajandusele ja seda korraldavad kliendile orienteeritud ettevõtted, siis luuakse regiooni lisaväärtust 60% rohkem kui klubilise jahindustegevuse korral, kirjutab Äripäev.
Tänavu maikuus toimunud enampakkumisel müüs RMK aastase jahipidamisõiguse ligi 117 225 hektarile. Kokku on RMK kasutuses 155 600 ha jahimaid, millest eramaad moodustavad ligi veerandi. Kui jahipiirkonna kasutusõiguse eest riigile minev tasu on 0,15 eurot/ha, siis keskmiseks alghinnaks pani RMK juba 0,66 eurot/ha ja tegelikuks müügihinnaks kujunes 1,72 eurot/ha. Sisuliselt tähendab see, et kui kogu riigimetsas jahiõigus sellise turuhinnaga välja rentida, siis saaks RMK ja riik lisatulu suurusjärgus 1,5 miljonit eurot aastas.
Eesti Metsaseltsi president Heiki Hepner on seda meelt, et praegust jahindust lastakse osaliselt kinni maksta eramaaomanikel. Tema sõnul peavad maaomanikud hüvitist saamata taluma maa ja teede kasutamist jahinduslikel eesmärkidel ning kandma kulu ulukikahjustustest, mis võib ulatuda tuhandetesse eurodesse hektari kohta. “Arvestades, et erametsi on Eestis ligi üks miljon hektarit ja vähemalt sama palju jahimaadeks sobilikke põllumaid, võib öelda, et “tasuta jahialade süsteem” jätab eraomanikud praegu ilma ligi 3,4 miljonist eurost aastas,” iseloomustas Hepner.”
"Kehtiv jahiseadus ei aita kaasa metsa väärtuse parandamisele," nentis Jõgevamaa erametsanduse tugiisik Ain Malm. "Ulukite arvu üldisest piiramisest pole kasu - loomad ei tunne kinnistu piire." "Jahiseadus ei anna maaomanikule mingit võimalust loomade arvukuse piiramisel kaasa rääkida," tõdes MTÜ Hiiumaa Metsaselts juhatuse esimees Aira Toss. "Metsanduse tugiisikuna on mul raske soovitada, et istutage taimi, kui kasvuhoos puud suure tõenäosusega ära süüakse." Ta leiab, et praegu polegi maaomanikul muud seaduslikku võimalust jahipidamise korraldamises kaasa rääkida, kui see oma maadel lihtsalt ära keelata.
