“Made in China” kiire võidukäik maailma tippude hulka
Vaevalt keegi enam üllatub, kui leiab oma rõivastelt, jalanõudelt või muult kaubalt, mis kannab lääne kaubamärki, kirja, et toode on valmistatud Vietnamis, Hiinas või mõnes muus odava tööjõuga riigis. Järgmiseks tuleb meil vaikselt hakata harjuma mõttega, et toode pole mitte ainult valmistatud odavas arenguriigis, vaid pärineb koos “saba ja sarvedega” ehk siis ka kaubamärgi ja arenduse poolest selle riigi kompaniilt.
Jutt ei ole Lõuna-Koreast, mida esindavad Eestis näiteks Hyundai autod – Lõuna-Korea juba kuulub Jaapani ja teiste rikaste riikidega samasse klassi. Jutt on maadest, milles seni nähakse põhiliselt odavat tootmisbaasi lääne kompaniidele.
Boston Consulting Group (BCG) uuris, millistel kiiresti arenevate maade ettevõtetel on Euroopa ja Ameerika rahvusvaheliste kompaniidega võrdväärne ülemaailmne haare. Selgus, et kõige enam mahub saja mõjukama hulka Hiina ja India ettevõtteid. Tugevalt on esindatud Brasiilia, Venemaa ja Mehhiko. Üksikud on pärit ka Egiptusest, Indoneesiast, Malaisiast, Taist ja Türgist.
BCG analüüsis ka Poola, Ungari ja Tšehhi ettevõtteid, kuid tipp-100 hulka need ei mahtunud. Nende riikide suuremad ettevõtted on enamasti osa mõnest mitmerahvuselisest kompaniist, aga mitte emaettevõte. Aga eks piirkondliku taseme poole püüeldakse selleski kandis – võtame näiteks kohaliku Baltika või Sloveenia kodumasinate valmistaja Gorenje.
Umbes kolmandik arengumaade üleilmsete firmade tipp-100 hulka kuuluvaid firmasid valmistab tööstuskaupu, millest paljudega puutuvad iga päev kokku vaid oma ala spetsialistid, ning seitsmendik tegeleb maavarade kaevandamisega.
Kindlasti olete kuulnud Lenovo arvutitest – Lenovo Group omandas paari aasta eest IBM-i arvutitootmise divisjoni ning hakkas arvuteid oma kaubamärgi all turustama kogu maailmas. Teie mobiiltelefonis on võib-olla BYD Companys (Hiina) valmistatud nikkel-kaadmiumaku. BYD on maailma suurim nikkel-kaadmiumakude tootja, tema turuosa mobiiltelefoniakude osas on 23%.
Tippude käive kahekordistumas
Veel mõned n-ö laiatarbenimed. Galanz Companyle (Hiina) kuulub 45% Euroopa ning 25% USA mikrolaineahjude turust. Pearl River Piano Group (Hiina) on mahult maailma suurim klaveritootja. Ranbaxy Pharmaceuticals (India) kuulub maailma kümne suurema geneeriliste ravimite tootja hulka.
Brasiilia lennukitootja Embraer on tõusnud maailma suuremate lennukitootjate sekka. Hisense (Hiina) on Prantsusmaal suurima läbimüügiga LCD-telerimark. Prantsusmaale on Ladina-Ameerika vallutamise kõrval jõudnud ka Brasiilia kosmeetikafirma Natura. Lukoili tanklaid saame peale Eesti näha mujalgi maailmas ning Vene telekommunikatsioonifirma Mobile Telesystems (MTS) võrku võime kohata ka väljaspool Venemaad.
BCG hinnangul on praeguse arengumaade üleilmse tipp-100 käive 2010. aastaks kahekordistunud ning rahvusvahelisest tegevusest saavad nad siis praeguse 28% asemel juba 40% tulust. Arengumaades asuvate peakorteritega ning ulatuslikku üleilmset tegevust edendavate firmade hulk ulatub siis juba sadadesse. Mis puutub veelgi kaugemasse tulevikku, siis 2050. aastal “peab iga tõeliselt globaalne firma juba definitsiooni järgi kuuluma turuliidrite hulka peale Euroopa, Põhja-Ameerika või Jaapani ka Hiinas ja Indias”.
