Mülleri selgitusel oleme võitnud rohkem, sest meie majandus on väga avatud. „Kui Euroopa Keskpank stimuleerib, siis Eesti ettevõtted võidavad keskmiselt rohkem,“ märkis Müller.

Müller tõdes, et suurem osa kommertspankadest on laenulepingutes pannud Euribori põrandaks nulli. Seega kui Euribor muutub veelgi rohkem negatiivseks, siis see muutus otse laenuvõtjani ei jõua.

Müller soovitab vaadata, kui kaugel on Eesti majandus tasakaalulisest kasvutasemest. Ja tasakaalulise kasvutasemega võrreldes on Eesti majanduse kasv olnud kiirem. Nagu allolevalt kujutiselt näha, oli see vahe eelmisel aastal 4,1% ehk majandus kasvas tasakaalulisest tasemest 4,1% kiiremini. „Isegi kui kasv mõnevõrra aeglustub, siis võib öelda, et Eesti majandus on jätkuvalt heas seisus ja liigume lihtsalt kasvujoonele lähemale,“ lausus Müller.

See tasakaaluline tase on muutuv. Keskpanga asepresident Ülo Kaasik selgitas, et tasakaalulise kasvutaseme leidmisel kasutatakse tootmisfunktsiooni põhiseid hinnanguid ehk kui palju on investeeringuid, kui palju on töötajaid ning milline on olnud tehnoloogiline tase. Tasakaaluline kasvutase jääb olenevalt aastast 3-4% vahele.

Kaasik möönis, et tase sõltub sellest, kuidas töötajate panust hinnata. Kas võtamegi praegust hõivatute taset ning töötajate arvu normaalsusena või ajutisena, et meil on küll võõrtöölisi palju, kuid need edaspidi lahkuvad. „Meie oleme hinnanud, et need on ajutised tegurid,“ ütles Kaasik.