Madis Müller: pensionireformi positiivne mõju majandusele võib jääda väga lühiajaliseks

 (25)
Madis Müller: pensionireformi positiivne mõju majandusele võib jääda väga lühiajaliseks
IMF delegatsiooni juht Cheikh Anta Gueye, Eesti Panga president Madis Müller ja rahandusminister Martin HelmeFoto: Tiit Blaat

Eesti Panga juht Madis Müller märkis intervjuus Ärilehele, et kui tuleva aasta augustis tuleb signaal, et palju raha lahkub teisest pensionisambast, siis on veel vara rääkida seoses stiimuli lühiajalisusega pankadele täiendava kapitalipuhvi kehtestamisest.

Eesti Pank on põhjaliku teise samba alase analüüsi teinud ja soovitused välja toonud. Kas on lootust, et see ei ole töö kurtidele kõrvadele?

Nagu minister Martin Helme ka ütles pressikonverentsil, et põhimõtteline küsimus, mis puudutab kogumispensioni vabatahtlikuks tegemist, seda käsitleb valitsus poliitilise mandaadina. Sellest ei taheta loobuda sõltumata teiste riikide kogemustest või IMFi ja Eesti Panga soovitustest. Eks plaanis on mingid nüansid, mida ka Eesti Pank ütles, et kui seda teed minna, siis peaks neid silmas pidama. Et proovida siis võimalikult vähe kahju teha nendele fondiinvestoritele, kes on sattunud vähemlikviidsetesse varadesse investeerivatesse fondidesse.

Isegi vabatahtliku kogumispensioni osas soovitasime mõelda, kuidas inimesi motiveerida võimalikult palju säästma, sest meie peamine sõnum on, et inimesed ise säästaksid pensioniks. Võib-olla seda viimast soovitust on isegi arvesse võetud, kuna seadueelnõus on ette nähtud teise samba puhul maksusoodustused juhul, kui inimene ootab raha väljavõtmisega kuni pensionini. Vähemalt see kogu muu juures, mille juures me kriitilised oleme, on positiivne.

Seotud lood:

Kas Eesti Pank loeb enda poolt analüüsi vormis muudatusettepanekud rahandusministeeriumile esitatuks, või on seda tehtud ka eraldi ehk plaanis veel teha?

Saime nagu kõik eelmisel nädalal kätte seaduseelnõu. Ma arvan, et me vastame ka sellele eelnõule, kuid meie põhimõttelised ideed on juba avalikud. Seisukoht ei saa väga palju muutuda. Eesti Pank on valitsusele ja riigikogule nõuandja ning me püüame nii hästi kui võimalik põhjendada ja argumenteerida meie seisukohti. Meie ei saa lõpuks võtta vastutust, otsustamine on ikka seaduseloojate käes. Mingi hetk me peame ütlema, et meie oleme oma töö teinud.

Kui järgmise aasta teisel poolel selgub, et lahkujaid ja nende raha on kõvasti teisest sambast välja võtmas, kas Eesti Pank kaalub pankadele täiendava kapitalipuhvi kehtestamist, et majandus ei kuumeneks üle?

Seda on täna ennatlik öelda, mida me võiks teha pankadele mingite nõuetega seoses. Täiendavate kapitalipuhvrite kehtestamisel on vajalik etteteatamisaeg. Kui sellest tuleb pensionifondidest majandusse tuleva raha näol lühiajaline stiimul, korraks võib see laenuvõtmist kiirendada, aga kuna see oleks niivõrd ajutine, siis see vajab kaalumist, et kas ja kuidas me üldse keskpangana saame reageerida.