Mahetoodang on nišitegevusest muutunud arvestatavaks äriks

Mahetootmiseks kasutatava põllumaa suurus on Euroopa Liidus viimase kümne aastaga kahekordistunud ning nišitegevusest on saanud arvestatav ärimudel.

Selleks, et tarbijal oleks kindlus, et vastava märgistusega toidukaup on tõesti mahe, tahab Euroopa Komisjon tugevdada järelvalvet töötlemise ja turundamise üle, kirjutab Eurokatt.

„Viimastel aastatel on mahetootmine Euroopas nii palju laienenud, et ta on muutunud nišihobist suureks äriks – osatähtsus turul on järjest kasvanud ja see tähendab, et tuleb järjest enam tagada, et tarbija saaks seda, mille eest ta maksab,“ sõnas põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Eks kui äri muutub suuremaks, tekib ka rohkem neid, kel on huvi petta.“

Komisjoni andmetel on mahepõllumajandusturu maht viimase kümne aastaga neljakordistunud ja seega on tarvis sektorit puudutavad eeskirju muuta tänapäevasemaks, samuti peaksid reeglid olema ühesugused kõigile tootjatele üle Euroopa. Praegu on üle Euroopa juba kasutusel mahetoodete märk, mis on igal pool Euroopa Liidus ühesugune – rohelisel taustal tähtedest moodustuv lehekujutis. Seda kasutavad oma toodangu märgistamiseks nii Eesti kui ka teiste liikmesriikide mahetootjad.

Kevvai sõnul on mahetootmine üks väheseid üle-Euroopalisi kvaliteediskeeme, garanteerides, et näiteks mahemärgistusega jogurt on valmistatud mahepiimast, mis on saadud lehmadelt, kes on mahedalt kasvatatud ja söönud mahesööta.

Kui seni on järelvalvet tehtud peamiselt mahetootmisele, siis eelmisel nädalal teatas Euroopa Komisjon, et tõsisemalt tahetakse luubi alla võtta ka mahetoodete töötlemine ja turustamine. Kõik ikka selleks, et tarbija võiks poes olla veendunud, et pistab suhu täpselt seda, millega on arvestanud. Samas aga on mahemärk oluline ka tootjatele, olles üks võimalustest, kuidas teistest eristuda ning oma toodangu eest kõrgemat hinda küsida.