Mahlatootja: valitsus võrdsustab õuna söömise ja limonaadi joomise

 (79)
Limonaadimaks tõstab mahla lõpphinda üle 70 protsendi
Mahla- ja nektaririiul supermarketis.
Mahla- ja nektaririiul supermarketis.Foto: Rauno Volmar

Valitsuse hekaskiidu saanud magustatud jookide maksustamise eelnõu tõstab mahla hinda poeriiulil üle 70%; sellega võrdsustab valitsus õuna söömise limonaadi joomisega, hindas AS Põltsamaa Felix turundusjuht Marek Viilol.

Marek Viilol:

Juhul kui mahlu tõepoolest soovitakse maksustada, oleks Eesti esimene riik Euroopas, kes kehtestaks suhkrumaksu absoluutselt kõige tervislikumale joogile – mahlale. Sisuliselt võrdsustaks see õuna söömise limonaadi joomisega.

Seega võib tekkida küsimus, miks riik ühelt poolt propageerib õuna ja teiste puu- ja köögiviljade tarbimist reklaamikampaaniate kaudu (nt “Viis peotäit puuvilju päevas” -kampaania), teiselt poolt peab õuna aga kahjulikuks ja maksustab sellest tehtud tooted.

Tähtis on teha tootes vahet kogusuhkrusisaldusel ja lisatud suhkrul. Puuviljad ja marjad sisaldavad looduslikult juba suurel määral puuviljasuhkruid nagu fruktoos, glükoos ja sahharoos. Naturaalse õuna suhkrusisaldus on keskmiselt 10 – 12%. Kodus valmistatud õunamahla suhkrusisaldus on sarnane poes müüdava õunamahla suhkrusisaldusega (ca 11 – 12%).

Suhkrumaks kergitaks mahlade lõpphinda üle 70 protsendi. Kui täna maksab kaheliitrine mahlapakk poes 1.65, siis peale maksu kehtestamist 2.85. Mahlapaki hinnatõusu ei loeta sentides, vaid eurodes.

Smuutid on Eestis samuti mahlamäärusega reglementeeritud ja liigituvad samade tingimuste alla nagu mahladki. Ka smuutidele pole suhkruid lisatud.

Mis puutub aga nektareid ja mahlajooke, siis oleme neile lisatud suhkru kogust omal initsiatiivil vähendanud. Alustasime sellekohase programmiga neli aastat tagasi, 2013. aastal. Tänaseks on meie keskmine suhkru sisaldus mahlatoote kohta vähenenud 2-16 protsenti. Võrreldes varasemaga kasutame oma mahlatoodetes aastas 12 tonni suhkrut vähem.