Mainekas majandusleht nõuab Eesti kaudu käinud rahapesu pärast üle euroopalise rahapesu vastase asutuse loomist

Taani suurima panga Danske läbi Eesti käinud Euroopa ühe suurema rahapesuskandaali valguses tõdeb Briti majandusleht, et Euroopal on tarvis ühtset rahapesu vastu võitlemise organisatsiooni.

Majandusleht märgib juhtkirjas, et ainuüksi 2013. aasta jooksul läbi Danske Eesti haru liikunud 30 miljardit dollarit Venemaa ning endiste liiduvabariikide raha näitab, et panga turvalisuse järelevalves ning ka üle-euroopalises rahapesu kontrollis on tõsiseid puudujääke.

Financial Times tõstatab küsimuse, miks selliste rahasummade liigutamine ei pannud Danske peakontoris häirekella helisema.

Majandusleht märgib ka, et poleks õige, kui Danskel õnnestuks vaid kuni 2012. aastani rahvusvahelise panganduse eest vastutanud Thomas Borgeni tagasiastumisega rahapesujuhtumile joon alla tõmmata.

Financial Times ütleb, et Danske rahapesuskandaal kinnitab taas kui juhuslik ning lapiteki tehnika moodi on Euroopa rahapesu alane järelevalve. Väiksematel riikidel nagu Baltimaad, Küpros ning Malta napib finantskuritegude uurimiseks sageli nii ressursse kui ka otsustavust, mis jätab need riigid kurikaelte sihtmärgiks.

Spetsialistide ning teadmiste puudus väiksemates finantskeskustes võib majanduslehe hinnangul viia ka ebasoovitavate sidemete ehk nn pöördusteni järelevalvajate ning valvatavate vahel.

Seetõttu on majanduslehe hinnangul hädavajalik Euroopa ühise rahapesu vastase institutsiooni loomine, mis ühtlustaks reegleid ning tagaks nende järgimise kõikides riikides.