Mainet tahetakse osta rohkem, kui on pakkujaid
Nüüdseks on aegunud arusaam, et suhtekorraldajatelt peaks abi otsima vaid siis, kui jama käes ja ise sellest välja tulla ei oska. Olukord on suuresti muutunud ja ettevõtted pöörduvad suhtekorraldusbüroode poole nii meediasuhete, sise- kui ka kriisikommunikatsiooni, reklaami ja turunduse asjus. Suhtekorraldusturu kliendid on muutunud haritumaks ja teenuse pakkujad professionaalsemaks ning teadlikumaks.
Viive Aasmaa Alfa Omega Communicationist peab positiivseks, et erasektorisse kuuluvad ettevõtted suurendavad aasta-aastalt oma PR-eelarvet (public relations).
Suhtekorraldust kasutavate ettevõtete hulga suurenemist näitavad ka suhtekorraldusfirmade majandustulemused: allhankeid arvestamata on tulu kasvanud üle 30% ning kõik juhtivad ettevõtted ennustavad kasvu ka järgmiseks aastaks. Eelkõige on seda mõjutanud praegune majandusseis ning inflatsiooni kasv. Samas on ka teenuste hinnad kasvanud pea 25%. Üks PR-ettevõtte LH Concept omanikke Aive Levandi, kellel on 50% osalus, ütleb, et ka järgmisel aastal on oodata umbes 20-protsendist hinnatõusu.
“Majandusaasta tulemused ei ole meie väikesel turul asi iseeneses, näiteks 2006. aasta tulemusi mõjutas mitmete varasemate projektide edukas lõpetamine ja nendega seotud erakorraline tulu. Kui vaadata üldist turumahtu, siis häbenemiseks põhjust pole,“ ütleb üks Corpore omanikke Meelis Kubits. “Teisest küljest moodustab kogu Eesti PR-ettevõtete puhaskasum parimal juhul kolmandiku juhtiva advokaadibüroo tulemist, seega on mõtlemis- ja tegutsemisainet piisavalt.“
Janek Mäggi Powerhouse’ist tõdeb, et turul on nõudlus teenuse järele palju suurem kui pakkumine.
“Kliendid on muutunud teadlikumaks ja tunnevad teenuse järele selget vajadust. Paraku ei saa kommunikatsioonibüroo teenindada kaht ühe ja sama valdkonna klienti, mistõttu juhtub ka seda, et uue kliendiga koostöö alustamisest tuleb huvide konflikti tõttu loobuda. Seetõttu on uutele büroodele turul ruumi küll, kuid ellujäämiseks peavad nad saavutama hea taseme. Viletsat teenust ei taha keegi osta, mis ongi teenusepakkuja vahetamise peamine põhjus.”
Kommunikatsiooniteenuseid pakkuvaid firmasid on praeguse seisuga 20 ringis, aasta-aastalt lisandub mõni uus ning osa vanu lõpetab majandustegevuse. KPMS ja Partnerid seevastu kavatseb peagi teatada laienemisest.
“Konsultatsiooniäri on väga inimestekeskne. Head nõu oskavad anda vähesed ning neid inimesi tuleb osata väärtustada. Käimas on protsess, mille tulemusena laieneb KPMS & Partnerite omanikering lähiajal mõnede meie tänaste võtmetöötajate võrra,” ütleb Henri Käsper.
Esindatus kõigis Balti riikides
Üha enam organisatsioone, kes on huvitatud oma teenuste müümisest Balti riikides, otsib suhtekorraldusfirmasid, kes oleksid esindatud lisaks Eestile ka Lätis ja Leedus.
“Üks KPMS & Partnerite selgeid tugevusi on kõigis kolmes Balti riigis toimiv võrgustik.
Sama kaubamärgi, samade tegevuspõhimõtete ning sarnase omanikeringiga ettevõtted saavad kliendile pakkuda sarnast mõtlemist ning garantiid, et mõtted saavad ka väärikal tasemel realiseeritud. Nii ongi ligikaudu pooled meie klientidest ettevõtted (nii Eesti juurtega kui ka rahvusvahelised), kelle huvid ei piirdu ainult Eestiga. Suurel rahvusvahelisel kontsernil on mugav omada Eesti, Läti ja Leedu peale ühte PR-partnerit, kes suudab kõik vajalikud ülesanded kiiresti ellu viia,“ lisab Käsper.
Aivar Sõerd
Tallink Hotelsi juht,
endine rahandusminister
ja maksuameti juht
- Miks olete kasutanud suhtekorraldust?
Üldiselt oli võimalik toime tulla rahandusministeeriumi oma avalike suhete personaliga, kuna tegemist on väga professionaalsete inimestega.
- Millal pidite nõu küsima suhtekorraldusele spetsialiseerunud firmadelt?
Näiteks võib tuua üldsuse teavitamise EVP-dega seotud muudatustest ning Euroopa kultuurifondide vahendite planeerimise.
- Kas olete ka isiklikku nõu küsinud?
