Ei, ma ei räägi neist, kes enda tooteid nii palju teha ega müüa ei suuda, et sellest tööst ära elaks. Ma räägin väikesest loomeettevõtjast, kellel on tellimusi kuhjaga, nii et kindel käive on teada vähemalt paar kuud ette.

Tema tooted on kallid, sest neisse on arvestatud kuupalk koos kõigi tööjõumaksudega ja lisaks veel käibemaks, sest tema aastane käive ületab tänaseks kehtestatud 16000 euro piiri. Kõrgele hinnale vaatamata on siiski tellijaid palju ja see teeb vaid rõõmu. See väike ettevõtja teeb täisajaga tööd ja müüb oma tooteid ettemaksuga, ehk siis enne kaupa üle ei anna, kui arve eest on raha laekunud. Tundub ideaalne ettevõtlus, eks ole? Muudkui tööta ja raha tuleb! Aga võta näpust, nii lihtne see siiski pole.

Väikesel ettevõtjal, kui ta on üksiktegija, ei ole sageli mingeid rahavarusid, mida kasutusse võtta, kui arvete eest raha õigeaegselt ei laeku. Ettemaksuarvete eest. Ja suvi on just see aeg, mil likviidsusprobleem võib kõige enam kummitada, sest tellimuste ajad on pikad ja kui sa selle tellimuse siis lõpuks valmis saad ja kliendiga ühendust võtad, võib juhtuda, et klient on kusagil sõidus ja ütleb sulle, et tal pole praegu veel kiiret oma tellimuse kättesaamisega. Seega tekib olukord, et sina muudkui töötad, asjad valmivad, aga kuna tellijatel pole kiiret, siis jäävad asjad ootele ja raha ei laeku. Samas oleks võimatu teha kõiki tellimusi viimasel minutil – täpselt selleks ajaks, mil on kellegi pulmad või juubel või mis iganes tähtpäev, milleks tellimust vaja oli.

Mida väiksem tegija oled ja mida suurem osakaal on tootes sinu enda tööajal, seda praktilisemalt pead suutma oma töid planeerida ja nii juhtubki sageli, et korraga valmivad tooted, millest üht on tellijal vaja juba nädala pärast, aga teine ütleb sulle, et ma tulen ükskord ise järele, pane see asi senikaua ootele. Aga sellist ooteaega väikesel loomeettevõtjal tegelikult ei ole.

Kui suurele ettevõttele pole 100 eurot eriti mingi raha, siis mikroettevõtjale võib see olla veerand tema netopalgast. Kui ootele on pandud neli 100-eurost tellimust, siis jääb terve kuupalk saamata – juhul kui makstakse endale vaid miinimumi. Kui laekumata on kuus sellist arvet, siis ei saa ka tööjõumaksudeks raha kokku. Need numbrid, millest siin kirjutan, tunduvad paljudele kindlasti ulmeliselt väikesed, aga kõik mikroettevõtjad teavad, millest ma räägin. Sest uskuge või mitte, meie elu käibki nii, et meile on oluline iga üksiku tööpäeva käive. Me suudame seda käivet teha, mis meid ära elataks, aga me ei suuda sageli, eriti kui ettevõtlus on alles alguses, koguda endale sellist rahavaru, millest saaks maksta kõiki kulusid sel ajal kui tellijad maksmistega viivitavad. Eriti kui oled kasvufaasis ja pead uute tellimuste täitmiseks pidevalt ka investeerima. Nii väikeste tegijatega pangad faktooringute lepinguid ei sõlmi ja krediiti ei anna ja ega seda julgeks võttagi. Nii sõltudki vaid sellest, kui õigeaegselt sulle tööde eest makstakse.

Mul endal on tegelikult läinud väga hästi, sest kahe aktiivse tegevusaasta jooksul pole kordagi veel likviidsusprobleemi tekkinud – kuni tänaseni, mil juhuslikult juhtus, et kõik kliendid, kelle tellimused valmis sain, juhtusid samaaegselt olema reisil ega saanud seepärast maksta. Kui neile lisaks on võlgu ka paar riigiasutust, kes isegi meilidele ei vasta, siis kokku saab sellest küsimuse – mille eest maksta endale sel kuul palka? Kuna kasumimarginaal on loomeettevõtluses enamasti pea olematu, siis tähendab see, et isegi kui teed täisajaga tööd ja tellimusi on palju, võib juhtuda, et jääd väljateenitud kuupalgast ilma, sest tööde eest, mida oled teinud, pole rahad laekunud. Kuulen juba hääli, mis küsivad, et miks sa siis enne töö alustamist ettemaksu ei võta? Sellele on väga lihtne seletus – mikroettevõtjale on tähtis iga minut ja kui sul on aastas mitusada arvet ja need laekuksid kahes osas, siis suureneb raamatupidamiskoormus sedavõrd, et minul see lihtsalt ei tasuks ära.

Kui 98% maksavad ideaalselt ja 2% maksab viivitusega, siis ei ole mõtet nende väheste pärast paberimajandust keeruliseks ajada. Probleem tekibki siis kui see 2% hilinejaid samale nädalale kukub. Nii et minu probleem pole suur, aga tean käsitööettevõtjaid, kes rahade kättesaamisega väga hädas. Ja väga sageli pole põhjuseks mitte tellijate pahatahtlikkus, vaid lihtsalt teadmatus – ei osata ette kujutada, et üks pisike 100 eurot väikesele tegijale nii suure tähtsusega on.

Nii siis ongi mul kõigile neile, kes väikestelt loomeettevõtjatelt midagi tellinud, palve - kui teie tellimus on valmis saanud, siis ostke see välja ka juhul, kui teil endal sellega veel kiiret pole. Sest mikroettevõtjal on alati kiire. Ja mõnikord on isegi sellisel loomeettevõtjal keeruline, kellel tellimusi kuhjaga ja pealtnäha justkui läheb jube hästi.