Majandus langes mullu 3,6 protsenti

Esialgsetel andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) möödunud aastal reaalarvestuses ehk hinnamuutuse mõju arvestamata eelmise aastaga võrreldes 3,6 protsenti. Neljandas kvartalis vähenes statistikaameti teatel SKP eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 9,7 protsenti.

Möödunud aastal oli SKP jooksevhindades 248,1 miljardit krooni.

SKP vähenemine kiirenes aasta jooksul järk-järgult. Eelkõige mõjutas seda sisemajanduse nõudluse kiire vähenemine. Samuti vähenes kaupade ja teenuste eksport välisnõudluse kahanemise tõttu.

Sisemajanduse nõudluse vähenemist mõjutasid teisest kvartalist kiiresti kahanema hakanud kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused ja kapitali kogumahutus põhivarasse. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused vähenesid aastaga 4 protsenti, eelkõige mõjutas seda kulutuste vähenemine rõivastele ja jalatsitele, alkoholile ja tubakale, transpordile, hotellidele ja väljas söömisele.

Kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes aastaga 8,6 protsenti, eelkõige investeeringute vähenemise tõttu eluruumidesse, masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse.

Koos sisemajanduse nõudluse vähenemisega vähenes reaalarvestuses ka kaupade ja teenuste import 7,9 protsenti, eelkõige vähenes aga kaupade import 9,4 protsenti. Kaupade ja teenuste eksport vähenes 1,1 protsenti, kusjuures kaupade eksport vähenes 0,3 protsenti.

Sisemajanduse nõudluse ja ekspordi vähenemine põhjustas omakorda ettevõtete sektori lisandväärtuse vähenemise 4,6 protsenti.

Koos sisemajanduse nõudluse vähenemisega vähenes IV kvartalis reaalarvestuses ka kaupade ja teenuste import, eelkõige aga kaupade import. Enim mõjutas kaupade impordi vähenemist masinate ja seadmete ning mootorsõidukite impordi vähenemine. Lisaks vähenenud sisemajanduse nõudlusele mõjutas SKP-d kaupade ja teenuste ekspordi, eriti teenuste ekspordi vähenemine.