Majandus langes teises kvartalis 16,1 protsenti
Võrreldes I kvartaliga vähenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP II kvartalis 3,4 protsenti. SKP vähenemine eelmise kvartali suhtes aeglustus, teatas statistikaamet. Tänavu I kvartalis vähenes SKP 6 ja möödunud aasta IV kvartalis 4,5 protsenti eelmise kvartaliga võrreldes. SKP jooksevhindades oli II kvartalis 53,9 miljardit krooni.
SKP vähenemist võrreldes eelmise aasta II kvartaliga mõjutas jätkuvalt langenud sisemajanduse ja välisnõudlus. Sisemajanduse nõudlus vähenes 30 protsenti, mõjutatuna kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste, kapitali kogumahutuse põhivarasse ning varude kiirest vähenemisest. Sisemajanduse nõudluse osatähtsus SKP-s langes 92 protsendini, mis on madalaim näitaja alates 1995. aastast.
Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused vähenesid 21 protsenti. Vähenemine toimus kõikides kulutuste alamjagudes, kuid enim mõjutas kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutusi kulutuste vähenemine vabale ajale ja kultuurile, transpordile ning muudele kaupadele ja teenustele (nt finantsteenused, isikuhooldus jms).
Nõrga sisemajanduse nõudluse tõttu vähenes eelmise aasta II kvartaliga võrreldes oluliselt kaupade ja teenuste import (hinnamõjusid arvestades 31%). Kaupade import vähenes 32 ja teenuste import 26 protsenti. Enim mõjutas kaupade importi masinate ja seadmete, mootorsõidukite, kemikaalide ja keemiatoodete ning metallitoodangu impordi vähenemine.
Samas kasvas puhastatud naftatoodete import. Pärsitud välisnõudluse tõttu vähenes II kvartalis kiiresti ka kaupade ja teenuste eksport. Samas hinnamõjusid arvestades ekspordi langus mõnevõrra aeglustus (I kvartalis langes eksport eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 17%, II kvartalis 11%). Kaupade eksport vähenes 13% ja teenuste eksport 7%.
Enim mõjutas kaupade eksporti elektrimasinate ja -aparaatide, puidu ja puittoodete ning metallitoodangu ekspordi vähenemine. Samas kasvas oluliselt puhastatud nafta- ja põlevkivitoodete eksport. Teenuste eksporti mõjutas enim maanteetranspordi kaubaveoteenuste, reisi-, ehitus- ning muude äriteenuste vähenemine. Samas kasvas raudteetranspordi- ning sideteenuste eksport. Netoekspordi suhe SKP-sse oli 8,2%, mis on seni kõrgeim näitaja alates 1995. aastast. See näitaja on viimase kahe aasta jooksul pidevalt paranenud.
