Majandusanalüütik: ekspordikasv kinnitab kriisimõjude taandumist, kuid väljavaade on ebakindel

 (12)
Rekkad sadamas 31.03.2020
Rekkad sadamas 31.03.2020Foto: Andres Putting

Eesti päritolu kaupade ekspordi kasv 6% juulis kinnitas koroonakriisi mõjude kiiret taandumist. Kaupade ekspordi languse põhi jäi maisse, kuid juba juunis ekspordi vähenemine taandus kiiresti, kirjutab Swedbanki peaanalüütik Tõnu Mertsina. Kuna ekspordihinnad on tugevas languses, siis oli hinnamuutusega korrigeeritud kaupade ekspordimahu kasv juulis esialgsete arvestuste järgi isegi ligi 13%.

Kaubagruppidest suurenesid kõige enam desinfitseerimisvahendite ja põlevkiviõlitoodete väljavedu. Kõige enam vähenes aga puittoodete, paberitooraine ja paatide väljavedu. Riikide järgi suurenes eksport kõige enam Austraaliasse, ÜK-sse, Hiinasse ja Venemaale, kuid vähenes enim Taani, Rootsi, Soome, Singapuri ja USA-sse.

Taani-suunalist eksporti mõjutas enim põlevkiviõlitoodete väljaveo vähenemine. Austraaliasse suurenes aga töödeldud kütuse väljavedu. ÜK-sse veeti oluliselt rohkem desinfitseerimisvahendeid ja töödeldud kütteõli. Kui jätta välja juulikuu erakorraliselt tugev töödeldud kütuse kasv Austraaliasse, siis on aprillist kuni juulini suurenenud kõige rohkem Eesti päritolu kaupade eksport Hiinasse.

Hiinasse suurenes nendel kuudel kõige enam mobiilsideseadmete ja mõõtevahendite väljavedu. Kõige enam on nendel kuudel eksport vähenenud aga USA-sse, Taani, Hollandisse, Hispaaniasse, Soome ja Rootsi.

Pool impordilangusest tuli tootmissisendite sisseveo vähenemisest

Seotud lood:

Kaupade impordilangus on ekspordist aeglasemalt taandunud. Juulis vähenesid Eestisse sisseostetud kaubad aastases võrdluses 6%, millest pool tuli tootmissisenditest. Tootmissisendite impordilangus on küll aprilli ja mai põhjast oluliselt paranenud, kuid veel juulis osteti neid Eestisse 6% vähem kui aasta tagasi.

Seevastu, tarbekaupade sisseveo langus on taandunud. Juunis suurenes tarbekaupade import 3% ning juulis jäi see aasta tagusega võrreldes samale tasemele. Tootmissisendite ehk vahetarbekaupade sisseveo languse taandumine viitab küll ühest küljest Eestis toodetud kaupade languse vähenemisele, aga samuti ka sellele, et toodangumahud on ja jäävad veel lähiajal madalamaks, kui me nägime aasta tagasi.

Tarbekaupade sisseveo languse kiire taandumine näitab aga sisenõudluse kiiret paranemist. Sisenõudluse paranemist näitavad ka jaemüügimahu ja kaardimaksete käibe kasv.

Maailma kaubandusmahu languse põhi jäi maisse. Juunis see taandus, kuid jäi ikka veel oluliselt väiksemaks kui aasta tagasi. Maailmakaubandus kukkus mais sisuliselt samal palju kui 2009. aasta alguses (langused vastavalt 18% ja 19%).

Välisnõudlus jätkuvalt nõrk, kuid tasapisi kosumas

Samuti on Eesti suuremate Euroopa kaubanduspartnerite impordi vähenemine aprilli ja mai sügavast põhjast paranenud, kuid juulis oli see veel tugevas languses. Euroala ostujuhtide indeks näitas nii juulis kui ka augustis majandusaktiivsuse ja SKP kasvu.

Paranenud on ka EL majandussektorite kindlustunne – mis tõsi küll, jäi veel allapoole kriisieelsest tasemest. Seega, välisnõudlus on küll jätkuvalt nõrk, kuid see on tasapisi kosumas.

Kuigi Eesti tööstusettevõtete ekspordiootused ja nende hinnangud eksporditellimuste kohta on paranenud, jäid need augustis veel nõrgemaks kui enne kriisi eskaleerumist. Samas tuleks arvestada, et ettevõtete ekspordiootused ja hinnang eksporditellimuste kohta hakkasid halvenema juba 2018. aasta kevadel.

Küll aga suurendab riske koroonaviiruse uue laine eskaleerumine, mis võib välisnõudluse paranemist pidurdada, halvemal juhul seda isegi vähendada.