Maakondades elanike arvu vähenemine ja vanemaealiste inimeste osakaalu suurenemine toob ühest küljest kaasa väiksema kaupade ja teenuste tarbimise, kuid ka selle struktuuri muutuse (näiteks, suureneb nõudlus meditsiini- ja sotsiaalhoolekandeteenuste ja vastavate kaupade järele).
Miks on Tallinnas ja Harju maakonnas tootlikkus teistest maakondadest kõrgem?
Mõistagi on ettevõtetes pilt väga erinev, kuid keskmiselt määrab tootlikkuse ehk töötaja kohta loodud lisandväärtuse see, millega ettevõte tegeleb, kui hästi on see juhitud, kui häid spetsialiste saab ta kasutada, kui efektiivne on ta tarneahel jne. Mida lähemal on ettevõte eksportimisele, seda suurem on tal võimalus tootlikkust tõsta.
Seevastu ettevõtetel, kes müüvad peamiselt vaid otse kohalikule lõpptarbijale, on tootlikkus eksportivatest ettevõtetest keskmiselt madalam. Seda tuleks maakondade majandusarengu juures arvestada. Samuti sõltub maakondade keskmine tootlikkus paljuski selle majandusstruktuurist. Eestis kahe kõige väiksema tootlikkusega maakonna – Põlva ja Jõgeva – ühiseks nimetajaks on kõrge põllu- ja metsamajanduse osakaal. Kõrgema tootlikkusega maakondades (Harju-, Tartu- ja Saare maakonnad) on aga teenustesektori osakaal kõrgem ning põllu- ja metsamajanduse osakaal väike.
Teatavasti võimaldab ettevõtete kõrgem tootlikkus maksta töötajatele kõrgemat palka, kuna suurema tootlikkusega ettevõtted ja asutused saavad lubada endale suuremat tööjõukulu. Kui möödunud aastal oli kolme esimese kvartali keskmine brutokuupalk 1285 eurot, siis olid üle selle vaid Tallinna ja Harjumaa palgad. Kõigis ülejäänud maakondades jäi palk alla Eesti keskmise. Palgatase määrab aga ära kohalike elanike ostujõu ja elatustaseme.
Äritegevus koondub sinna, kus on selleks paremad tingimused
Eesti erakondade valimisprogrammides pakutud riigiasutuste regioonidesse viimine, üle Eesti kiire interneti, hariduse ja kultuuri kättesaadavuse tagamine, maakondadesse loodud töökohtadele palgatoetuste maksmine, KOV tulubaasi suurendamine ning selle sidumine tema territooriumil asuva majandustegevusega, regionaalsed maksusoodustused, riigisisestesse ühendustesse investeerimine jms. annaksid ilmselt kõik oma panuse maakondade majandusarengule ja parimal juhul võivad ka nende erinevusi siluda, kuid vahe Harju maakonna ja teiste tõmbekeskustega jääb ikkagi suureks.