Näiteks on (teoorias) teada, et normaalse turu toimimise suurõõnestajateks on kartellid ja korruptsioon. Seepärast on kartellid ka keelatud. Mitte lihtsalt keelatud, vaid näiteks USA-s on see raske föderaalne kriminaalkuritegu. Konspiratiivne kuritegu ühiskonna vastu. Ka EL-is jälitatakse kartelle läbi väga erinevate programmide ja eksinuid võib oodata kuni 10% trahv käibest (NB! mitte kasumist vaid käibest), mis põhimõtteliselt peaks lõpetama firma tegevuse. Mitmes riigis järgneb sellele ka kriminaalne karistus. Uuringud on näidanud, et kartellid viivad tervest majandusest välja miljardeid dollareid/eurosid, kahandades sellega riikide SKT-d. Nii et tegemist on kahtlemata majanduse tervist õõnestava tegevusega, mille väljajuurimiseks tuleb teha maksimaalselt tõhusaid tegevusi.

Samas on olemas nn legaalsed kartellid nagu näiteks OPEC. Kuid OPEC ei ole firmade kokkulepe, vaid riikidevaheline kokkulepe, mis ei allu üldlevinud konkurentsijärelvalvele. Vorm ei muuda sisu, kokkulepete tulemused ei ole teistsugused kui firmadevahelised kokkulepped. Eelmine kord, kui OPEC ei suutnud oma tootmismahtusid kokku leppida, oli nafta barreli hind ca 20 USD. Räägiti juba võimalikust hinnasihist kuni 12 USD/barrel. Kuid siis kõik muutus, kokkulepped kartellis said jälle siduvaks. Tulemust teame möödunud aastast, mil naftabarreli hind käis uhkelt üle 100 USD. Nüüd, mil kartellikokkulepped enam ei pea, on hind languses. Pidevas languses, kuni … Kuni uuesti kartelliosaliste huvid kattuvad.

Mida me võiksime sellest ekskursist primitiiv-vulgaarsel meetodil järeldada?

Ilmselt seda, et naftabarreli „õige” ehk mittekartelliline hind on kuskil 20-30 USD/barrel ja kartell on võimaldanud igalt naftabarrelilt kartelliosalistel turult ära tõmmata 80-100 USD. See „Jupiteride” kartell on äärmiselt koormav kogu maailma majandusele. Siiski on selles ka arendav mõju - tarbiv pool turust püüab leida uusi energiaallikaid ja tõhustada seniste kasutamist. Tähtsaim järeldus sellest on, et „härjad” ei lepi iialgi „Jupiteride” diktaadiga, vaid püüavad leida uusi lahendusi.
Mõne „jupiteerlusega” oleme nii harjunud, et ei märkagi seda enam. Korruptsioonil on samasugune majandust destabiliseeriv toime nagu konkurentsipeetusel.

Õnneks oleme suutnud ärimaastikul seda jõuliselt vastustada ja selle mõjusid kahida. Teisalt tundub, et korruptsioonihõngulisele tegevusele poliitsektoris kehtivad samasugused justkui lubavad „härja seadused” nagu konkurentsipiirangutes riikidevahelistele kokkulepetele. Kas poliitiline reklaam võib olla hellitlevalt öeldes „korruptsiooni sugemetega”? Ei või? Kuid kas poliitilistel valimislubadustel on sisulist erinevust korruptiivse teoga, tuluga jne? Või oleme harjunud, et lubatakse lastetoetuste tõstmist, alampalga kasvu, teatud tasemest maksusoodustusi, tasuta koolilõunaid, ühistransporti ja üürikortereid, rohkem kätte … kui te meid valite?

Kõik see on avalikus sektoris (või õigemini ametliku isiku) poolt käsitletav Karistusseadustikus kui mõjuvõimuga kauplemine, altkäemaksu lubamine ja … türmiga karistatav.

Valimislubadused oma alastuses „mina sulle, sina mulle” oleks nagu meie elu lahutamatu ja võõrandamatu osa. Kas korruptsioonimaiguline tegevus saab olla meie elu võõrandamatu osa? Muidugi mitte. Kui te näiteks riigihanke konkursil teete hankekomisjoni liikmetele (otsustajatele nagu poliitikas valijatele) ettepaneku, et kui nad teid valivad, siis saavad nad teie poolt, kuid hankija raha eest kõrgemat palka, odavama korteri või tasuta lõunaid, ei pea te kaua ootama, et te saaksite võimaluse selgitada oma (kuri)tegu seal, kus vaja. Poliitlubadused ei tohiks olla altkäemaksu ja mõjuvõimu maigulised.

Korruptsioonivastase seaduse eesmärk on tagada avaliku ülesande aus, erapooletu täitmine ja kuigi seadus on kirjutatud ametiisikute jaoks, siis kõiki neid punkte, mis käsitlevad ametiisikut, ametiseisundit, korruptiivset tulu ja toimingupiiranguid, on võimalik mõista ka valimislubaduste mõistes korruptiivse teona.

Kui te mõtlete eeltoodud OPEC-i legaalkartelli mõjudele majandusele, mis ei allu üldistele turureeglitele, olles nendest kõrgemal ja valimislubadustele, mis on tavaelus äravahetamiseni sarnasused korruptsioonile, siis saate aru, et osa ühiskonnast elab „härjaseaduste” järgi, osa „Jupiteride” oma järgi. Piinlikkust tekitavad on mitmed valimislubadused oma madalas, näotus äraostmist taotlevas sisus, legaalkorruptsiooni vormis. Üldkokkuvõttes on sellised kõrvalekalded riigi ja majanduse arengut pärssivad. Need süsteemitud „altkäemaksud” viivad meie eelarvest raha välja samamoodi nagu kartellihinnad raha maailmamajandusest.

Valimislubadused peaksid olema suunatud meie pikemaajalise arengu kindlustamisele, tõsistele asjadele, milleks on näiteks riigireform, haldusreform, loovuse vabastamine ning administratiivvõimu sekkumise vajaduse/mittevajaduse audit.

Liitu