Majandusanalüütik: puidutööstuse kõrvale on vaja rohkem edukaid eksportijaid

 (50)
Majandusanalüütik: puidutööstuse kõrvale on vaja rohkem edukaid eksportijaid
Mihkel NestorFoto: Andres Putting

Eksport on kasvanud kiirelt, kuid ennekõike on see mõne üksiku ettevõtte teene. 2019. aasta ähvardab senist kasvutempot tublisti kärpida. Kui juba pikemat aega on Eesti eksporti enim toetanud puidutööstus, siis nüüd on lisandunud ka uusi edulugusid, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Eksporti veavad üksikud ettevõtted

Lõppeval nädalal teatas statistikaamet, et 2019. aasta jaanuaris suurenes Eesti päritolu kaupade eksport 12%. Täpselt sama kiiresti on eksport kasvanud ka viimase kolme kuu ja tegelikult kogu eelmise aasta vältel. Sagedaste lugude taustal maailmakaubanduse aeglustumisest ja Eesti ekspordi konkurentsivõime vähenemisest, tundub see väga hea tulemusena. Kuid mis siis meie eksporti sedavõrd kannustab?

Lähemal vaatlusel tuleb tõdeda, et olulisest välisnõudluse kasvust on enamuse sektorite puhul rääkida raske. Näiteks jaanuaris tuli kogu ekspordi kasvust 35% elektriseadmete arvelt, millest omakorda valdava enamuse moodustasid telekommunikatsiooniseadmed, mida toodab Eestis sisuliselt vaid üks ettevõte.

Täiendava 15% ekspordikasvust andis kütusemüük, mille taga on samuti vaid paar ettevõtet. Sektoritest, kus eksportööre on rohkem, andis tugevama panuse puittoodete eksport. Vähemasti jaanuaris oli kasvu taga aga pigem madalama lisandväärtusega kaup nagu küttepelletid ja toorpalk. Kõrgemalt väärindatud puidu sh puitmajade müük välismaale aga jaanuaris vähenes. Vastupidise eduloona tuleb esile tuua masinate ja mehhaaniliste seadmete ekspordi märkimisväärne kasv, mida vedas pakiautomaatide müük USAsse.

Seotud lood:

Ka pikemas vaates on pilt väliskaubanduses suhteliselt sarnane - nii viimase kolme kuu, kui terve 2018. aasta vältel kasvatas Eesti eksporti ennekõike kütuste, elektriseadmete ja puidu väljavedu. Teiste sektorite panus ekspordi kasvu oli palju tagasihoidlikum.

Välisnõudluse kasv jääb 2019. aastal tagasihoidlikuks

Kui siiani on Eesti eksport näidanud tugevaid kasvunumbreid, ollakse ettevaates pigem skeptilised. Küsitlused näitavad, et kahanenud on nii uute tellimuste arv kui ettevõtjate ootused ekspordi kasvule. Põhjuseks on Eesti peamiste kaubanduspartnerite aeglustuv majanduskasv ja nõudlus. „Suurt pilti" Euroopas mõjutab enim olukord Saksamaal. Sealse ekspordikeskse majandusmudeli probleemidest kõneleb juba kolm kuud kestnud langus tööstustoodangus. Suurim süüdlane selles on Saksa autotööstus, kus tootmismaht on eri põhjustel jäänud tagasihoidlikuks. Abiks ei ole ka tarbijate äärmuslik konservatiivsus oma kulutuste suurendamisel. Kuigi mullu Saksamaa osatähtsus koguekspordis pisut kahanes, liikus sinna siiski üle 7% Eestis toodetud kaupadest.

Veel otsesemalt mõjutab eksportijate väljavaadet olukord Soomes ja Rootsis, kuhu mullu müüdi 30% siin toodetud kaupadest. Pärast mitut aastat tugevat kasvu on Põhjamaade majanduskeskkond jahenemas, mis väljendub nii SKP numbrites kui oluliselt aeglasema kasvuga impordinõudluses. Spetsiifiliseks riskiks on nõrgenenud kinnisvaraturg, mis on olnud viimastel aastatel üks Eesti Põhjamaade-suunalise ekspordi peamised vedajaid.

Puidutööstuse kõrvale on vaja uusi edulugusid

Lühiajaliste kõikumiste kõrval turukonjunktuuris on ehk põnevamgi, kuidas on muutunud eksport pikema aja vältel. Statistikaamet on ekspordistatistikas eristanud siin toodetud kaupasid nendest, mida Eesti ettevõtted välismaale vaid vahendavad, alates 2013. aastast, kuid ka selle aja jooksul on toimunud märkimisväärseid muutusi. Ootamatult on viie aasta jooksul enim suurenenud kütuste müük, kuid seda peamiselt hüppelise tõusu tõttu 2018. aastal. Tegelikult paistab silma kaks tootegruppi - puittooted ja valmismajad - mille tähtsus Eesti ekspordis on tublisti kasvanud. Vähemalt viimane neist paistab silma ka suhteliselt kõrgema lisandväärtuse poolest.

Puidutööstuse kõrvale on aga vaja rohkem edukaid eksportijaid. Uudne pakiautomaatide turg on unikaalne edulugu, ent jätkuvalt on potentsiaali väikestel tööstusettevõtetel, kes suudaksid pakkuda Põhjamaade turgudele palju käsitööd nõudvaid, kuid kalli hinnalipikuga tooteid. Hea näide on väikelaevatööstus, kuid siin on Eesti tootjaid siiani kandnud pigem riigihanked soodsate teenistuslaevade valmistamiseks, kui luksusjahid Rootsi pensionäridele.

Sarnase näitena on Eesti haagistetootjad täna keskendunud lihtsate järelkärude, mitte Põhjamaades populaarsete haagissuvilate valmistamisele. Taoliseid nišše, kus on võimalik lähedal asuvate Põhjamaade kõrgemat elatustaset ära kasutada on ilmselt teisigi, kuid teekond allhankijast trendi- ja brändiloojani on veel pikk.

Target Ärileht