Majandusanalüütik: riigireformiga tegelevad vaid visionäärid ning riigi enda tegevust polegi võimalik mõõta, sest see puudub
See tõdemus annab lootust, et nüüd saavad asjad minna vaid paremaks. Teisalt teeb muidugi sügavalt kurba meelt, et reformi, millest juba tükk aega räägitakse, seda lihtsalt pole. Kuid nüüd on vähemalt teada, et meil pole tegemist radaririkkega. Lihtsalt midagi polegi mõõta.
Puuduseks pole mitte ainult strateegiliste riigireformi otsuste puudumine, mille tõttu kolleegium seekord valitsusele hinnet ei andnud, vaid õigem oleks olnud, et „Hinnet ei antud, kuna riigireformi pole." Üldse pole. Te ei usu? Vaatame lähemalt.
Ainuke kavand
Ainukese riigireformi kavandi on esitanud Jüri Raidla 2015. aasta Tööandjate Keskliidu aastakonverentsil nn. kümme käsku kümneks aastaks. Tema hinnangul peab riigireform olema mastaapne ning võtab aega vähemalt kaks parlamendi koosseisu ning eeldab põhjalikku ekspertiisi. Juba sellelsamasel konverentsil asusid poliitinimesed reformi lahjendama, rääkides küll haldusreformist, küll töövõime- ja haridusreformist. Nii läkski, et igaüks nimetas enese lemmikteema riigireformiks ja jooksutas tegeliku riigireformi kinni.
Kuid reformikava esitaja on visa visionäär ning tegi vabariigi ajaloos pretsedenditu käigu, palus kodanikupalve korras võtta riigikogu päevakorda olulise tähtsusega riikliku küsimusena Riigireformi arutelu.
Riigikogu võttiski, kuid vale asja.
Riigikogu võttis päevakorda hoopis "Riigivalitsemise reformist" arutelu. Seega riigikogu isegi ei mõistnud, mida paluti arutada. Sellest mõistmatusest (või tahtmatusest?) lähtudes olid ka peamise ministri ja õiguskomisjoni esimehe ettekanded uljad eduraportid valitsemise tujuküllasest reformimisest. Kuid valitsemise reform võib olla üheks võimalikuks riigireformi osiseks, mitte riigireform. See oleks nagu supiretsepti koostamisel rääkida vaid porgandi puhastamisest. Riigikogu rääkis teemast mööda.
Siiski sai idee autor esitada oma selge visiooni riigireformi tegemiseks: „Käsitledes riigireformi, on vaja läbi rääkida ja poliitilisel tasandil kokku leppida vähemalt kolm asja. Esiteks, riigireformi eesmärk, teiseks, riigireformi mõiste ja sisu, kolmandaks, riigireformi mõõtkava ajas ja ruumis. Riigireform ei ole eesmärk iseeneses, see on vahend Eesti rahvuslike huvide järgimiseks pikemas perspektiivis."
Seega järjekord on selline: riigikogu jõuab kokkuleppele ja teeb valitsusele ettepaneku välja töötada riigireformi alused. Selleks, et valistus saaks asuda aluste väljatöötamisele, peab riigikogu ettepanek sisaldama riigireformi mõistet ja poliitilisi suuniseid reformi sisu kohta. Seejärel esitaks valitsus riigikogule arutamiseks riigireformi alused. Midagi sellist pole tänase päevani juhtunud, millest tulenebki, et riigireformi ei tehtagi, kuna isegi selle aluseid pole ja aluseid pole seepärast et pole määratud eesmärki. MOTT. Kuidas hinnata seda mida pole olemaski?
Kroonika sellest, mis on olemas
1 .2016 a veebruaris tutvustasid Eesti Tööandjate Keskliit ja mõttekoda Praxis uut ühist algatust Riigireformi Radar, millega monitooritakse reformi edenemist. Kord kvartalis annab valdkondade arvamusliidritest koosnev kolleegium reformi edenemisele hinde. Radaril on kaks põhieesmärki: esiteks hoida riigireformi pidevalt avaliku tähelepanu all, teiseks selgitada inimestele milleks reforme vajatakse. Tähtis on et see küsimus ei mattuks jooksvate päevapoliitiliste teemade alla. Suurepärane idee.
2. 12.04.17 otsustas riigikogu "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks". Jälle tore uudis, igatahes on sõna riigireform selles olemas, kuid kui vaadata mandaati, siis jälgida ja analüüsida haldusreformi elluviimist ja regionaalhalduse ümberkorraldamist ning neile seatud eesmärkide saavutamist; teha ettepanekuid avaliku võimu ümberkorraldamiseks ja vaadata üle selle täidetavad ülesanded; hinnata avaliku võimu ümberkorraldamise eesmärgil elluviidavate tegevuste mõju ja jätkusuutlikkust ehk mitte midagi mis meenutab riigireformi aluste väljatöötamist. Puht rutiinne hooldustöö. Komisjoni enda tegemised on olnud väga nutused, kaks korda on valitud esimeest ja arutatud maavalitsuste kaotamise probleemi ning riigikogu suurust ja töökorda. Jälle rutiine hooldustöö.
Siiski pole vaja lootust kaotada, sest nüüdne esimees T. Talve olles J. Raidla kaasettekandjaks kodanikupalve ettekandel ütles väga tarmukalt: „(...) on karta, et riigireformi sisuline mõtestamine jääbki fookusest ja pingutusest välja. Murelikuks teeb tervikliku tegevuskava puudumine. Üksikute ideede esilekerkimine ei ole siiski reformistrateegia, ehkki see võib olla väga hea sisend reformikava koostamisel. Seetõttu on ülitähtis paika saada riigireformi lähteülesanne, ajakava ja selle monitooringu regulaarsus. Riigikogus selgelt defineeritud riigireformi lähteülesande ja kava olemasolu on eriti oluline (...). Just seda ootakski.
3. 11.05.17 Kiitis valitsus kabinetiistungil heaks riigireformi kava perioodiks 2017- 2019, milles on kokku leppinud riigireformi läbiviimises. Tegemist on väga tähelepanuväärse dokumendiga kui seda tähelepanelikumalt lugeda. Esmamulje on, et vaat, see on hea uudis. Lõpuks ometi. Rõhutati, et riigireformi on tarvis, kuna Eesti peab edukalt hakkama saama piiratud ressursside tingimustes. Väga õige.
Siis kinnitatakse veelkord, et riigireformi edukas läbiviimine vajab laiapõhjalist ühiskondlikku kokkulepet riigireformi sisu terviklikuks määratlemiseks parlamendi tasemel, kus on võimalik kokku leppida riigireformi mõiste määratluses ja peamistes sisukomponentides. Jälle väga õige. Kuid siis pöörab kogu reformikava metsa „Samas on riigireformi elluviimiseks vaja tegutseda kohe, mistõttu astub Vabariigi Valitsus järgmise kahe aasta jooksul olulised sammud riigi reformimiseks. (sic! Täitevvõim alustab riigi reformimist ilma seadusandja mandaadita?)
Demokraatia ja rahva kaasamise teemadel saab juhtroll olla vaid parlamendil, sest need on täitevvõimu korraldamisest laiemad küsimused. Kuni riigikogu ei ole otsustanud teisiti, on Vabariigi Valitsuse käsitluse kohaselt riigireformi sisuks avaliku võimu organisatsiooni audit ja ümberkorraldamine koos avaliku võimu funktsioonide, ülesannete ning teostamise viiside ja toimemehhanismide revisjoni ja korrigeerimisega." Nagu eespool nägime, siis riigikogu pole midagi teinud riigireformi aluste väljatöötamiseks, nii et tegelikult saime riigireformi asemel hoopis riigipöörde, täitevvõim astus üle seadusandliku võimu poolsest riigireformi sisustamisest ja asus seda ise tegema, ilma mandaadita. Ja keegi ei märganudki?
4. 19.10.17 andis Rahandusministeerium teada, et esimest korda kogunes riigireformi koordinatsioonikogu, mille liikmed andsid lühiülevaate riigireformi tegevuste elluviimise kohta. Riigireformi koordinatsioonikogu moodustati selle aasta kevadel eesmärgiga koordineerida riigireformi tegevusi ja kava tähtaegset elluviimist ning parandada ministeeriumite vahelist koostööd. Sellest teatest saime niipalju targemaks, et kevadel on moodustatud koodinatsioonikogu, kuid mida see kogu koordineerib, kui reformi pole, on arusaamatu.
5 . 19.02.18 esines Raidla Õigusriik 100 kontsertaktusel järjekordse sisutiheda visioonitäpsustusega riigireformi osas, mille järgi on Eestil olemas kõik eeldused areneda 21. sajandi vääriliseks dünaamilise ja moodsa riigi musternäidiseks, mis toimiks tõhusalt, olles ihaldatud koduks nii meie inimestele kui ettevõtetele. Kuid ajas paindlikult muutuva ja moodsa riikluse mudelit ei ole võimalik luua ilma riigireformi sisu määratlemata ja seda reformi ellu viimata.
Kroonika kokkuvõte: RIIGIREFORMI POLE. Üldse pole, isegi aluseid pole. Ainsad, kes riigireformiga tegelevad on valitsusvälised visionäärid, kuid riiklikul tasandil moodsat riiklust ei looda.
Mida hinnata?
Just seepärast ongi Radari kolleegium riigireformi hindamisega tõsiselt hädas. Kes ei oleks? Möödunud aastal oli muidugi teatavaid liikumisi, mis ei olnud küll riigireform, kuid oleksid kõlvanud (võib-olla) riigireformi komponentideks, kuid aasta arenedes sai selgeks, et reformi ei ole ja ka komponendid manduvad pigem rutiinseks hooldustööks, kui paisuvad reformiks. Sellest ka antud hindeid kahanevas järjekorras 3, 2 ja 1. Seekord otsustati hinne üldse andmata jätta, sest töö oli ju sisuliselt tegemata. Õige kah, ehk juhib see tähelepanu tegelikule probleemile ja riigikogu hakkab tõsimeeli riigireformiga tegelema. Enamgi veel, mitte ainult tegelema vaid riigireformist peab kujunema järgmiste valimiste peateema.
Seega peaks kõik need, kes hindavad riigireformi edenemist niikaua, kuni riigikogu pole andnud reformile sisu, lõpptähtaega ja poliitilisi suuniseid, alustama hinnangut lakooniliselt, kuid ausalt „Reformi ei ole". Kuid midagi ju hinnatakse? Siinkohal on just radar tänuväärselt välja öelnud, mida tehakse ja mida hinnatakse, see on mehhanismi rutiine hooldustöö. Seda võibki hinnata. Kui vaja. Kogu selle eelneva jutu mõte polnud selles, et kõik muutused oleksid olnud valed või halvad, vaid neid ei saa hinnata riigireformi mõõdupuuga. Kindlasti on protsesse, mis on täitsa mõistlikud ja annavad kasutada ka edaspidi, kuid hinnates neid komponente kui reformi, on ohtlik.
