Majandusanalüütikud annavad oma hinnangu: kas oleme jõudnud uue majanduskriisi lävele ja kuidas valmistuda kõige hullemaks?

Kuigi maailmamajanduses on juba mitmeid jahenemise märke – mis on hakanud otsapidi mõju avaldama olulistele sektoritele Eestiski –, ütlevad siinsed majandusanalüütikud, et reaalse majanduslanguseni läheb veel aega. Siiski on mõistlik ootamatusteks valmis olla, mistõttu jagavad nad soovitusi, mida tasub nii Eesti elanikel, ettevõtetel kui ka riigil tervikuna kehvemateks aegadeks valmistudes silmas pidada.

Kaks nädalat tagasi kirjutas Ärileht, kuidas puiduhinda on viimase poole aasta jooksul tabanud järsk langus, mille mõju on juba tuntav nii metsa- kui puidusektoris kui ka väljaspool – vähenenud on nii raie- kui ekspordimahud, see on sundinud mõndasid ettevõtteid teatud tegevusi seiskama, saekaatrid töötavad kahjumis ning sadamatelgi on vähem tööd. 

Kuigi valdkonnaga seotud ettevõtjad seda kriisi alguseks siiski veel ei kiirusta nimetama, tõdes näiteks Eesti Puidumüügikeskuse tegevjuht Einar Rannula, et eelmise kriisi ajal oli tõepoolest puiduturg esimene, mis ära kukkus. „Kui siit tahta mingisugust paralleeli tuua, siis seda ju võib, aga kas ka seekord nii läheb, on iseküsimus,” lausus ta.

Ka Äripäev kajastas poolteist nädalat tagasi SEB Eesti juhatuse esimehe Allan Pariku hoiatust, et majanduse jahenemiseks tuleb valmis olla valmis. Tema sõnul on Eesti turul mitu muret tekitavat märki, näiteks on vähenenud ettevõtete ja eriti tööstuse kindlus ning valmidus investeeringuteks. "Ma ei tahaks siin numbreid otseselt välja öelda, aga see kukkumine on tulnud. Eriti on seda tunda väikeste ja keskmiste ettevõtete puhul," lausus ta.

Kas olemegi jõudnud uue majanduskriisi lävele ja mismoodi saavad nii tavainimesed, ettevõtted kui ka riik tervikuna halvimaks valmis olla, selgitavad siinsete pankade majandusanalüütikud.