Majandusaruande podcastis on seekord külas LHV Varahalduse juhatuse liige Joel Kukemelk ja Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.

Teise samba kaudu on investoriteks täna ligi 700 000 eestimaalast, aga väärtpaberikonto on vaid umbes 40 000 inimesel. See näitab, kui madal on seni olnud inimeste soov ja tahtmine ise investeerida. Ka kolmanda samba vastu ei ole huvi kuni viimase ajani olnud just suur.

Joel Kukemelk ütleb podcastis, et riigi seisukohast on tegu halva reformiga, sest pensionisüsteemi raha juurde ei tooda. Isiku seisukohalt on aga lugu teine.

„Objektiivselt vaadates anti reformiga võimalusi ja õigusi juurde. Teine sammas muutus oluliselt atraktiivsemaks," toob Kukemelk välja positiivse poole. Küll aga on nüüd fondihaldurite asi inimesi teavitada, millised on nende erinevate otsuste tagajärjed.

Laias laastus on inimestel reformist tulenevalt viis varianti:

1) Kui sa ei ole veel liitunud teise sambaga, siis nüüd see võimalus tekib. Kõik saavad seda teha, sõltumata vanusest.

2) Jätkad süsteemis nagu täna.

3) Otsustad hakata ise investeerimiskonto kaudu investeerima. Neid avaldusi saab hakata esitama alates 2021. aasta aprillist.

4) Peatad sissemaksed, aga kogutud summat välja ei võta.

5) Lõpetad raha kogumise, võtad raha välja ja maksad riigile 20%.

„Kui on loodud mingi võimalus, siis kaasneb sellega ka vastutus. Me võiksime kõik võtta kiirlaenu, aga me ei võta. Ei pea seda mõistlikuks. Teise sambaga on natuke sama teema. Võime tuleviku iseendalt laenu võtta, aga ühel hetkel peame selle tagasi maksma. Kui raha välja võtta, siis on tulevikus meie pension 30% väiksem," toob Kukemelk välja. Mediaani arvesse võttes on keskmisel eestlasel pensionisambas hetkel 5000 eurot. Seda välja võttes maksad riigile 1000 eurot ära. Lisaks ei saa sa järgmised 10 aastat riigilt 4% endale vaid see läheb riigi pensionikassasse.

„Keskmise palga pealt on kaotatud summa 10 aasta peale ligi 10 000 eurot," toob Kukemelk välja.

Rasmus Pikkani täpsustab, et ise pensionikonto kaudu investeerima asumine ei ole süsteemist lahkumine ja see tähendab, et 4-protsendiline riigipoolne makse jääb alles.

„Olulisem on see, mis juhtub nendega, kes on jõudnud või jõudmas pensioniikka. Raha kasutus laieneb ja lihtsustub. Võimalik on valida kahe režiimi vahel - kas raha kiiresti välja ja kõrgema maksuga või pikema aja jooksul ja isegi 0-eurose maksuga," toob Pikkani välja.

Ta rõhutab, et otsust tuleks inimesel põhjalikult kaaluda. Eriti neil, kelle palk jääb riigi keskmisest kaugemale.

Konservatiivsus kasvab

Kuidas mõjutab fondidest väljumine neid, kes alles jäävad? Rasmus Pikkani alustab sealt, et pensionifondid on loodud konkreetsel eesmärgil - koguda raha väga pikas ajahorisondis. Fondid võtavad osa instrumentidest, kust ei saagi üle öö väljuda. See on oluline osa süsteemist.

„Kui süsteem muutub läbikäiguõueks, siis investeerimisstrateegiad muutuvad konservatiivsemaks. Oleme mitmetele kohalikele tegijatele öelnud, et kahjuks hetkel ei saa investeerida. Konservatiivsus paistab juba välja," toob Pikkani välja.

Kukemelki sõnul ei ole veel teada, kas süsteemist väljub 5 või 50 protsenti inimestest. Väike indikatsioon oli aga oktoobris toimunu. Oktoobri lõpuni sai inimene soovi korral peatada sissemaksed teise sambasse. Seda võimalust kasutas vaid 1,4% eestimaalastest.

„Nagu ütlesin, siis indiviidi seisukohalt muutus teine sammas oluliselt atraktiivsemaks. Miks peaks sellest väljuma? Sinna läheb 2% palgast ja 4% annab riik juurde. Raske on leida atraktiivsemat investeeringut. Osa inimesi on sunnitud loobuma, aga kui sa ei ole sunnitud, siis miks peaksid?" küsib Kukemelk. Ta lisab, et konservatiivne joon on pensionifondidel juba olnud mõnda aega. Kui esimene väljumislaine on möödas, siis vaatavad ka fondihaldurid uuesti oma plaanidele otsa.

Raha süsteemi juurde

Kukemelk loodab, et nüüd kui see osa reformist on tehtud, siis riigi tasandil liiguksid edasi ka ideed, kuidas tuua raha pensionisüsteemi juurde.

„Koalitsioonilepingus on viide, et kaalutakse tööandja pensioni loomist. Miks seda ei ole tehtud? Skandinaavias on see tavapärane. See on viis, kuidas raha juurde saada. Oleme andnud inimestele vabaduse, aga ei ole võimalust teise sambasse ise juurde maksta," toob Kukemelk välja kaks kohta, mida peaks parandama.

Podcastist saad ka teada, mida personaalse pensioni investeerimiskonto lahendus endast kujutab? Millesse saab ja millesse ei saa investeerida? Mida peaks kolmandast sambast teadma? Mida on toonud pensionifondidele kaasa COVID-19 kriis? Saatejuht Tanel Saarmann.

Liitu