MAJANDUSARUANNE | Pankurid räägivad, kui lahked nad siiani olnud on ja kas täielik maksepuhkus on kättesaamatu unistus
Podcasti esimeses pooles rääkis Indrek Nuume sellest, et LHV poole on pöördunud viis protsenti nende korporatiivklientidest, kuid nende osakaal aina suureneb. Kõige karmim hetk võib kätte jõuda mõne kuu pärast, kui raha saab otsa ka neil, kes olid enne kriisi hästi kapitaliseeritud. Pank on täna võtnud joone, et nad palju lisaküsimusi ei esita.
„Diskussiooni me ei lasku ettevõttega, et tahaks neilt väga uusi prognoose saada. Varasemalt oli see üsna tavapärane küsimus. Igasugune prognooside koostamine on täna ka väga keerukas," ütles Nuume.
Ta tõi välja, et ettevõtete endi soov on seni olnud võtta lühemaid maksepuhkuseid, aga pank on soovitanud võtta kohe aasta aega. Nuume tõi välja, et intressimäärasid nad muutnud ei ole ehkki riskid on suuremad.
Seda, mida arvas Nuume ettevõtete soovist saada täielikku maksepuhkust, kuula podcastist. Lisaks saad teada ka, mida arvab ta jutu kohta, et pangad ihuvad hammast väärtusliku vara peale. LHV ettevõtete panganduse juht pakkus välja ka viisi, kuidas võiks hätta sattunud, aga hea potentsiaaliga Eesti ettevõtteid aidata.
Swedbank on pakkunud kümnetes miljonites leevendust
Swedbanki ettevõtete panganduse juht Liisi Himma tõi välja konkreetsemad numbrid. Nad on täna maksepuhkust andnud ligi 1000 ettevõtjale ja 7000-le eraisikule. Ettevõtete poolel tähendab see kokku 650 miljoni euro suurust laenuportfelli ning pank on arvutanud, et edasilükatud maksete kogusumma on 46 miljonit eurot.
Täieliku maksepuhkuse osas ütles Himma, et pangandus on ülereguleeritud valdkond ning kõik otsused, mida täna tehakse mõjutavad seda, kuidas nad saavad kliente hiljem teenindada.
„Intressipuhkus ei ole ka põhifookus. Maksepuhkuste laine on vaid esimene leevendus. Kuu-paari pärast on palju neid, kes vajavad lisalikviidsust. Siin loodame ka Kredexi ja MESi peale ehk riiklikele abiprogrammidele," ütles Himma.
Ta kinnitas, et panga asi on kindlustada, et võimalikult paljud Eesti ettevõtted elaks kriisi üle. Samas on ajakirjanduses jäetud mulje, et Kredexi ja MESi vahendeid on väga palju, miljardeid eurosid. Ei ole.
„Kõikide ettevõtete puhul ei saa kasutada neid. Peame valima need, kes on jätkusuutlikumad. Kui ärimudel on loogiline ja võiks toimida, siis püüame aidata. Kui aga suur osa ettevõtetest lõpetab pankrotiga, siis on see väga halb ka meile," ütles Himma.
Majandusaruande podcasti juhib ärilehe ajakirjanik Tanel Saarmann.
