Majanduse jahtumine suurendab äride likvideerimist
Uusi firmasid asutatakse Eestis hoogsalt, kuid vähem kui eelmisel aastal.Kolmandiku kõigist asutatud uutest ettevõtetest registreerivad ettevõtjad vahendaja abita äriregistri portaalis. Samal ajal aeglustus tänavu ettevõtete arvu kasv eelmise aastaga võrreldes ligi kümnendiku võrra.
“Väikesed tegijad, kes müüvad üksnes registrinumbrit ilma nõustamiseta, ei mahu enam turule,” lausub Kracht.
Hoogne ettevõtete asutamine on Krachti sõnul paljuski seotud Eesti majanduse tühjale kohale üles ehitamisega. Kui majandus ei kasva enam endise tempoga, väheneb ka ettevõtete registreerimine.
Eesti taasiseseisvumisest alates riiulifirmade ja ärinõustamisega tegelenud Kermoni põhikliendid on välismaalased, kes nõustuvad ettevõtte asutamisele kulutama eestlastest rohkem, sest soovivad põhjalikku Eesti äriseaduste alast nõustamist. “Klientide arv on küll vähenenud, kuid samal ajal kallinevad nende poolt nõutavad teenused,” nendib Kracht.
Krachti vahendusel on asutatud üks Eesti suuremaid pesupesemisettevõtteid Baltic Clean, kuid ka Balti jaama turg.
Äriregistri andmeil ei näita uute ettevõtete asutamine raugemise märke. Kuni novembrikuuni registreeriti Eestis tänavu üle 10 000 ettevõtte, neist kolmandik äriregistri portaali vahendusel. Samal ajal likvideeriti ligi 3000 ettevõtet.
Eestis registris olevate ettevõtete juurdekasv vähenes tänavu eelmise aastaga võrreldes ligi kümnendiku võrra, kuigi ettevõtteid tekkis aastaga juurde plahvatuslikult lausa 10 000. Seda on ligi kaks korda rohkem kui pärast Euroopa Liiduga ühinemist 2004. aastal.
“Portaali loomine vähendas notarijärjekordi, sest varem olid riiulifirmade müüjad kõik ajad kinni pannud,” selgitab justiitsministeeriumi osakonnajuhataja Viljar Peep. “Nüüd kulub internetis registreerimiseks veerand tundi ja kahe tunni pärast saate vastuse kätte.”
Portaali kaudu asutatakse peamiselt ettevõtteid, mis hakkavad omanike osalusel tegelikult tööle, mitte pole mõeldud ennekõike vaid mõne üksiku tehingu läbiviimiseks.
Oluliselt vähemaks on jäänud ettevõtteid, mille soetavad välismaalased, sest Eestis pole enam võimalik odava tööjõu ja maksude optimeerimisega lõigata varasemaga võrreldavat tulu.
Ettevõtete asutamise kõrval muutub üha nõutavamaks nende likvideerimise teenus, sest riik kontrollib üha aktiivsemalt tegevusest loobunud ja majandusaasta aruandeid mitte esitavaid firmasid, tõdeb ABC Kapitali juht Külli Niinoja.
Kuigi välismaalased asutavad Niinoja sõnul Eestis ettevõtteid üha vähem, tuleb samal ajal kohalikke juurde. Välismaalaste poolt ettevõtete ostmise buum langes kokku kinnisvaramulli paisumisega, kui firmasid vajati üksikute kruntide või tehingute katmiseks.
Uute ettevõtete asutajate seas annavad tooni välismaal töötavad Eesti ehitajad. Kui nad varem tõenäoliselt töötasid meie naabermaades “mustalt”, siis nüüd on nad sunnitud oma tegevuse seadustamiseks asutama ettevõtte. Tegemist on nii üksikult kui ka väikeste brigaadidena töötavate meestega.
Valmisfirmade müük jääb Niinoja hinnangul lähiaastatel peamiselt raamatupidamisfirmade tegevuse kõrvalharuks, niimoodi loovad nad endale uusi kliente juurde.
Kuigi välismaalaste huvi väheneb, on soomlased ja rootslased hakanud aasta lõpupoole sagedamini ettevõtteid ostma, kinnitab ühe Eesti edukama riiulifirmade müüja Liivikas juht Paap Suurmaa.
“Iga viies on soomlane või Soomes elav eestlane, kes soovib siin ettevõtet asutades optimeerida makse,” selgitab Suurmaa. “Nad asutavad oma kontori Eestis, kus maksud on väiksemad, kuid tegelevad ise näiteks rahvusvahelise internetikaubandusega naabermaades.”
Liivikasel õnnestus tänu aktiivsele turundustegevusele hoida oma teenuse mahtu kuni sügiseni varasemal tasemel, kuid alates septembrist tuli rohkem kui kümnendikune mahu vähenemine.
“Meie äri jääb nüüd väiksemaks,” nendib Suurmaa. “Kuid nii saamegi rohkem puhata, milleks viimastel aastatel pole mahti olnud.”
Samas võib oodata riigi survel ettevõtete likvideerimiste sagenemist, mis annab senistele ettevõtete asutajatele tööd juurde.
Justiitsministeerium kavatseb teha mittetegutsevate ettevõtetega majanduskeskkonda risustavate isikute elu kibedaks, kaaludes korduvalt sundlõpetatud ettevõtete omanikele ärikeelu kehtestamist, selgitab Peep. Eestis on ligi 2500 isikut, kes on seotud rohkem kui ühe firma sundlõpetamisega.
Portaali kaudu ettevõtet asutades ei pea ettevõtja tasuma tavaliselt 6500–7500 krooni suurust teenustasu, mida küsivad riiulifirmade müüjad. Kuid see-eest peab ta maksma panka kümnete tuhandete kroonide suuruse asutamiskapitali summa, mida paljudel ettevõtluse alustajatel ei ole võtta.
Riiulifirmade müüja registreerib ettevõtte notari juures, see venitab protsessi paari päeva pikkuseks. Samuti ei ole seadusemuudatuse tõttu juba paar aastat võimalik osta riiulilt käibemaksukohustusega ettevõtet. Tänavu novembris oli Eestis 113 015 registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjat ja ettevõtet.
