Laevareisijate arv langeb
RE Tallinna Sadama andmetel reisis Tallinna reisisadama kaudu mais 300 117 inimest, mis on ligi neljandiku võrra vähem kui aprillis, enne Soome alkoholi sisseveo kitsenduste kehtestamist. Reisisadama reisijatekäive kahanes peamiselt reisijate arvu vähenemise tõttu Tallinna-Helsingi liinil. Helsingi ja Tallinna vahel teenindas mais enim reisijaid laevakompanii Tallink.
Reklaamiseadus põlu all
Riigikogu majanduskomisjoni liikmed kritiseerisid komisjoni esitatud reklaamiseaduse eelnõusse Riigikogu saalis sisse hääletatud parandusettepanekuid. Majanduskomisjoni liige Mati Meos ütles pressikonverentsil, et reklaami sisu eest vastutamine on sätestatud reklaami tellija ja teostaja vahelises lepingus, mida ei peaks seadusandlikult reguleerima. Meose sõnul peab tarbijat siiski kaitsma ja seadust nurka ei visata. Ta nimetas reklaami sisu eest vastutamise klauslit "näpuveaks". Komisjoni esimees Tiit Made märkis, et parandusettepaneku tegija Kristiina Ojuland püüdis eelnõu absurdseks muuta, et seda sel kombel Riigikogus vastu ei võetaks.
Eesti Päevalehe kasum oli 611 000 krooni
Juuni alguses oma esimest aastapäeva tähistanud Eesti Päevaleht (EPL) andis mais 611 000 krooni kasumit, ütles Baltic News Service-ile lehe peadirektor Hando Sinisalu. Päevalehe reklaamikäive oli mais 3,2 miljonit krooni. Reklaamikäive on aasta algusest stabiilselt kasvanud, mis on lehe teatel tingitud nii üldisest reklaamikäibe suurenemisest kevadkuudel kui ka EPL-i turuosa kasvust päevalehtede reklaami kogukäibes. Eesti Päevalehe mõõtmiste tulemusel moodustas EPL-i reklaamikäive mais 30 protsenti kõigi üle-eestiliste päevalehtede reklaamikäibest. Hando Sinisalu ütles lehe finantstulemusi kommenteerides, et reklaamiandjad on hakanud rohkem hindama meediakanalite auditooriumide ostujõudu ja geograafilist paiknemist.
Eesti Pangal oli suurim kasum
Eesti Panga eelmise aasta kasum 83,6 miljonit krooni on panga presidendi Vahur Krafti sõnul sisuliselt viimase kolme aasta kõrgeim tulemus.
1993. aastal oli Eesti Panga kasum 96,5 miljonit krooni, kuid 1993. aasta aruande kinnitamisel nõustus riigikogu Eesti Panga audiitorite ettepanekuga kanda 1994. aasta kuludesse kuni 250 miljonit krooni, märkis Kraft. Samuti ei olnud Eesti Pank veel jõudnud bilanssi ühtlustada rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega, lisas ta.
Baltic News Service
