••Kas kõigepealt on juhtimises vaja läbi kukkuda? Enne kui üldse edukaks osutud?

Ma ei usu, et läbikukkumine on suurepärane asi, ma usun, et see on vältimatu. Kui sa püüad teha midagi uut, viia läbi mingit tõsist muutust ja teha maailma paremaks, siis sa kukud läbi. Ükskõik, kas see uuendus on uue toote välja toomine või poliitiline algatus, tahad teha haridust paremaks või pidada sõda niivõrd väheste ohvritega kui võimalik. Sest see on liiga keeruline. Kui sa tahad teha midagi väga vana ja traditsioonilist, siis ehk oled edukas, sest kõik probleemid on juba lahendatud.

••Mõne struktuuri või süsteemi põrumine läheb maksma tohutult kas emotsionaalselt, rahaliselt või näiteks Kreeka riigi puhul pole kõiki variante võimalik üles lugedagi.

Jah, me teame Kreekat.

••Kuidas saaks selliste kogemuste najal leida vigade parandust?

Ma ei ütle, et Kreeka ebaõnnestumine on hea, see on selgelt traagiline. Kuna läbikukkumine tahes-tahtmata juhtub, siis enne tähtsate teemadega alustamist tuleb mõelda tagasisidemehhanismidele: kuidas me saame probleemidest teada, mis on lahkumisstrateegia, kuidas me suudaksime suunda vahetada.

Vaatame näiteks euroala muresid. Mis on siin tagasisidemehhanismid? Neid pole, sest näiteks Kreeka statistilised näitajad olid vigased. Inimesed teadsid, et need on vigased, kuid olid liiga viisakad, et midagi öelda. Ja teiseks, euro-ala ülesehitus ütleb: mitte mingit päästemehhanismi, mitte mingit maksejõuetust, mitte mingit lahkumist. Äratõlgituna tähendab see seda, et läbikukkumine on keelatud.