Majanduskasv näitas esimeses kvartalis head hoogu. Eesti Pank manitseb aga riiki ettevaatlikkusele

 (11)
"Valitsus ei tohiks külvata oma tegevusega ettevõtjatesse ebakindlust"
Harju Elekter. KredEx Krediidikindlustuse eksporditegu
Harju Elekter. KredEx Krediidikindlustuse eksporditeguFoto: Karin Kaljuläte

Statistikaamet andmetel suurenes Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) 2019. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,6%. I kvartalis oli sisemajanduse kogutoodang jooksevhindades 6,7 miljardit eurot.

Majanduskasvu vedas töötleva tööstuse tegevusala. Viimati oli töötleva tööstuse panus nii tugev neli aastat tagasi, 2015. aasta II kvartalis. Samas oli esimeses kvartalis majanduse kasv laiapõhjaline. Lisaks töötlevale tööstusele oli veel viis tegevusala, mille panus oli märkimisväärne. Nendeks olid info ja side, kutse-, teadus- ja tehnikaalanetegevus, hulgi- ja jaekaubandus, põllumajandus, metsandus ja kalandus ning veondus ja laondus.

Eelnevad kaks ja pool aastat majanduskasvu vedanud ehituse tegevusala lisandväärtus I kvartalis enam ei kasvanud, püsides aastatagusel tasemel. Oluliselt pidurdas majanduskasvu vaid elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine.

Eesti Pank: riik peaks olema ettevaatlik

Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kommenteeris majanduskasvu numbreid, öeldes, et kuna majanduskasv edaspidi aeglustub, on sellises olukorras tähtis, et valitsuse majanduspoliitika oleks järjepidev.

"Valitsus ei tohiks külvata oma tegevusega ettevõtjatesse ebakindlust. Eelarvepoliitika eesmärkide sage muutmine, pensionisüsteemi lõhkumine ja välistööjõu edasise kasutamise puhul süvenenud määramatus raskendavad strateegiliste otsuste tegemist ja halvendavad majanduskeskkonda. Riik peaks praegu olema kulutuste tegemisel ettevaatlik, et tekitada eelarvesse ruumi juhuks, kui majandust tuleb toetama hakata. Majanduse ergutamiseks vajalikud projektid tuleb aga juba praegu välja töötada, et need võimalikult kiiresti ellu viia, kui olukord märkimisväärselt halveneb."

Seotud lood:

Oja tõi välja, et esimese kvartali majanduskasv toetus suuresti töötlevale tööstusele, kuigi paljudes teistes Euroopa Liidu riikides oli töötleva tööstuse kasv tagasihoidlik. Selle taga on Eesti tööstuse struktuur: meie tööstusettevõtted ei ole Saksamaa autotööstusega nii tihedalt seotud kui Kesk- ja Ida-Euroopa omad. Siiski osutavad kuine statistika ja ettevõtete ootused, et järgmistes kvartalites majanduskasv aeglustub.

Ilma sisserändeta majanduskasv väheneb

"Majanduspoliitilise järjepidevuse mõttes on oluliseks teemaks kujunenud ka sisseränne ja selle seos eelarvepoliitikaga. Eesti tööealiste arv väheneb loomulike muutuste tõttu 6000 inimese võrra aastas. Ilma sisserändeta vähenevad nii tööjõupakkumine kui ka majanduse kasvuvõime (vt joonis). See trend jätkub edaspidigi. Viimaste aastate leebe eelarvepoliitika on tõenäoliselt suurendanud nõudlust välistööjõu järele. Teisalt ilustab suuresti ajutise loomuga sisseränne valitsuse tulubaasi, mis toetub tööjõu- ja tarbimismaksudele. Kui majanduse olukord halveneb ja välistööjõu hulk kahaneb, võib maksutulu kiiresti väheneda. Majanduspoliitiline ebakindlus võib seega mitmekordselt kätte maksta."