Majanduskasvu piduriks saab kvalifitseeritud tööjõud
Swedbanki värske majandusprognoos tõstis selle aasta SKT kasvuootuse kevadise 2,7% asemel kolmele, kuid langetas järgmise aasta prognoosi 4,2%-lt neljale.
Keskseks probleemiks, milleni Swedbanki Balti investeerimiskeskuse analüüsiosakonna juhataja Kristjan Tamla prognoosi tutvustades jõudis, on aastaid kestnud kvalifitseeritud tööjõu nappus.
„Kuna üha selgemini näeme, et taas hakkab probleeme tekitama kvalifitseeritud töötajate leidmine, siis on oodata pigem kiiremat kasvu palkades kui tööhõives,” ütles Tamla. „See probleem on Eesti majandust juba pikemat aega kummitanud, majanduskriisiga jäi see lihtsalt korraks tagaplaanile.”
Analüütik lisas, et peagi hakkab probleemi võimendama ka tööturule sisenevate noorte arvu vähenemine.
„Seega pole kvalifitseeritud tööjõudu sellises mahus võtta, nagu sooviks,” rääkis Tamla. „Sellises situatsioonis on loogiline, et pigem läheb hästi neil, kel juba on töökoht ja kes on kvalifitseeritud. Nemad saavad nõuda ka kõrgemat palka ja palgakasv võib selles suunas siis ka kiirem olla.”
Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate liidu juht Kersti Kraas tunnistas, et tööjõudu on tõepoolest igal tasemel väga raske leida – nii lihttöölist, kuna palk pole kiita, kui ka spetsialisti, sest kvalifikatsiooni napib. Ta tõi näiteks, et alla 40-aastaseid insenere Eestis peaaegu pole.
Kraasi sõnul peitub lahendus ikka palju räägitud reformides, millega peaks noored reaalainetele lähemale tooma ja laskma ettevõtjail dikteerida, millist tööjõudu vaja on.
Töötukassa teenuste osakonna juhataja asetäitja Kerstin Hollandi sõnul teevad nad kõik endast oleneva, et kvalifitseeritud tööjõudu suurendada. „Kui 2011. aasta jooksul oli tööturukoolitusele sisenemisi kokku 20 565 inimest, siis ainuüksi 2012. aasta esimese poolaastaga on neid olnud juba 17 758,” rääkis ta.
