Majanduskomisjon: Rail Baltic võiks olla üks võimalus majanduskriisi leevendada

 (63)
Michal: Helmedel oli tühi jutt
Rail Balticu Saustinõmme viadukti ehitus
Rail Balticu Saustinõmme viadukti ehitusFoto: Tiit Blaat

Riigikogu majanduskomisjon sai tänasel videoistungil ülevaate Rail Balticu rajamise projekti Eesti osa vahearuandest.

Majanduskomisjoni esimees Sven Sester märkis, et raudteetrassi loomise puhul on kõige tähtsam see, et kõik Eestit sisesed alamprojektid on töös. „Lisaks on see suurprojekt saanud praeguse kriisi valguses veel uue tähenduse ja eesmärgi, nimelt pakub see Eesti ettevõtjaile ja inimestele tööd ja võimalusi kriisist väljumiseks," sõnas Sester.

Seni astutud samme võib Sesteri sõnul jagada laias laastus kolmeks - juba lõpetatud ja lähiajal käivituvad uuringud, teiseks Rail Balticu raudteetrassiks vajalike maade omandamine ning kolmandaks projekteerimine ja ehitamine.

„Ka uuringud võib jagada kaheks. Üks uuringute teema, mille tulemusi tuleb täie rangusega arvestada, on keskkonnaalased uuringud. Need uuringud puudutavad näiteks rabade olukorda ja lindude elupaiku," ütles Sester. „Teine teema on konkreetselt raudteetrassi ehitamist puudutavad uuringud - näiteks see, kuidas kasutada ehituseks põlevkivituhka või kaevanduste aherainet, või näiteks see, millised lahendused on parimad Rail Balticu ja sadamate koostoimeks," täpsustas ta.

Sester lisas, et aprilli seisuga on omandatud 54 ehitamiseks vajalikku maatükki, käimas on protsessid ligi 160 maatüki omandamiseks. „Põhitrassi maade omandamine on kavas lõpule viia 2022. aasta lõpuks. Kuigi oleme kuulnud, kuidas maade omandamine on kohati inimlikult mõistetavatel põhjustel takerdunud, loodan, et osapooled leiavad ettenähtud ajaks kõiki pooli rahuldava kompromissi," ütles Sester.

Seotud lood:

Majanduskomisjoni aseesimees Kristen Michal tõdes, et kuigi üsna hiljuti teatasid siseminister Mart Helme ja rahandusminister Martin Helme enesekindlalt, et Rail Balticu projekt on nende poolt peatatud, siis tänasel istungil veendus komisjon, et see on tühi jutt. „Rong, mille rööpaid mitmed valitsused seadnud, sõidab kindlalt. Viimane, mida vaja, on lõhkuda ühenduse loomine Euroopaga kellegi päevapoliitilistes huvides. Lõhkumisest sünniks kasu vaid idanaabri mõjuteenistustele. Eesti huvides on Lennart Meri unistus kiirest rongiühendusest Euroopa südamesse ja parlament saadab olulise sõnumi, et see töö käib," sõnas Michal.

Rail Baltic on uus rajatav Euroopa rööpmelaiusega kiirraudtee, mis ühendab Balti riigid Lääne-Euroopa raudteevõrguga. Raudtee pikkus läbi kolme Balti riigi on 870 kilomeetrit, sellest Eestis 213 kilomeetrit. Raudtee ja sellega kaasnevate rajatiste ehitusmaksumuseks on praegu kooskõlas 2017. aastal valminud Rail Balticu tasuvusanalüüsi tulemustega arvestatud kokku 5,8 miljardit eurot. Eesti territooriumil on raudtee maksumus vastavalt 2018. aastal täpsustatud Rail Balticu Eesti osa eelprojektile ca 1,59 miljardit eurot.

Komisjonile tutvustasid vahearuannet majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg ja Rail Balticu projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare.