Majanduskomisjon: raudteeliikluse elektrile üle viimine aitab säästa keskkonda ja raha
Majanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles, et elektri osakaalu suurendamine ASi Eesti Raudtee korraldatavas raudteeliikluses aitab lüüa kahte kärbest korraga - see aitab vähendada õhku paisatava süsinikdioksiidi kogust ja annab kokkuhoidu rongide ülalpidamiskuludelt. „Transpordisektori CO2 emissioon Eestis tervikuna väheneb ligi 45 000 tonni aastas, mis on võrdlusena umbes 11 protsenti raskeveokite CO2 emissioonist aastas. Diiselkütuse kasutus väheneb ligi 16,3 miljoni liitri võrra aastas," rääkis ta.
Sesteri sõnul on elektrirongide ülalpidamiskulu võrreldes diiselrongidega aastas ligi 10,5 miljonit eurot vähem. „Kindlasti tasub äramärkimist seegi, et rongide tehniline suutlikkus paraneb ja see tähendab ühtlasi ka sõidukiirust kuni 160 kilomeetrit tunnis," lisas Sester.
Majanduskomisjoni liige Annely Akkermann ütles, et üleminek alternatiivsetele kütustele aitab elektrirongiliikluse laiendamise puhul aastaks 2030 katta üle kolmandiku ELilt Eestile seatud transpordisektori taastuvenergia eesmärgist. „Samas tuleb ettevaatlik olla kümne aasta peale plaane seades, sest näiteks veomahtude ja tööjõukulude ette arvestamine ei pruugi sugugi täppi minna ja raudtee elektrifitseerimine võib seni plaanitud ligi 300 miljoni euro asemel tunduvalt kallimaks minna."
ASi Eesti Raudtee raudteede pikkus on kokku 1219 kilomeetrit, kontaktvõrguga on varustatud 219 kilomeetrit raudteed. Elektrifitseeritud raudtee pikkus saab 2028. aasta lõpuks olema ligi 900 kilomeetrit. Projekti maksumus kokku on 295,1 miljonit eurot.
Raudtee elektrifitseerimise plaane tutvustasid ASi Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee ja juhatuse aseesimees, finantsdirektor Andrus Kimber ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan ja teede- ja raudteeosakonna raudteetalituse juhataja Indrek Laineveer.
