Majanduskomisjon toetas kokkuleppevedude seadustamist
Majanduskomisjoni liikmed toetasid kokkuleppevedude seadustamist, kuid kuna tegu on esimese eelnõuga jagamismajanduse vallas, siis peeti vajalikuks eelnõu põhimõtteid jätkuvalt kaaluda ja olla avatud muudatusettepanekutele, teatas riigikogu pressiteenistus.
Komisjon jõudis seisukohale, et seadus peaks vahet tegema kutseliste taksojuhtide ja kokkuleppevedude pakkujate vahel ning eristaks nende õigusi ja kohustusi. Samuti kaaluti võimalust luua sõidujagajatele senisest lihtsam ettevõtlusvorm, näiteks mikroettevõtja, või täiendada füüsilisest isikust ettevõtja regulatsiooni äriseadustikus.
Majanduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi sõnul on kokkuleppevedu ja taksoteenused piisavalt erinevad, mistõttu seaduse tasandil mõlema teenuse standardite täielik ühtlustamine pole põhjendatud.
„Kokkuleppevedu on juba täna turul olemas ja seda ühegi otsusega ei keelusta. Küsimus on pigem selles, kas me seda reguleerime seaduse tasandil või mitte. Mõistlik oleks see seadustada, et tagada teenuse kvaliteeti ja reguleerida elektrooniliste platvormide nõudeid,“ ütles Kivimägi.
25. veebruaril algatasid 26 Riigikogu liiget ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (188 SE), et kehtestada miinimumnõuded kokkuleppevedude pakkujatele ja elektroonilistele kokkuleppevedude süsteemile. Eelnõu koostamisel arvestati, et kokkuleppeveod peaksid toimuma võimalikult suures ulatuses ilma riikliku sekkumiseta ja vastavalt turutingimustele.
Eelnõu algataja, majanduskomisjoni liikme Kalle Pallingu sõnul on kokkuleppevedu kombineeritud infoühiskonna- ja transporditeenus, kus enne sõidu alustamist on elektroonilise platvormi kaudu teada, kui palju sõit maksab.
„Kokkuleppevedude reguleerimine loob inimestele võimaluse endale lisatulu teenimiseks. Riik peab looma regulatsiooni, et inimeste ettevõtlikkust soodustada, teenuseid reguleerida, tarbijaid kaitsta ja makse koguda,“ ütles Palling.
Majanduskomisjoni liikme Erki Savisaare hinnangul on oluline reguleerida elektrooniliste platvormide ja maksundusega seotud küsimused. „Igat programmi või äppi on võimalik panna petma ja selle vältimiseks peavad olema elektroonilistele platvormidele kehtestatud nõuded. Platvormi valdaja võiks olla Eesti ettevõtja, et maksunduse küsimused oleksid kontrolli all,“ ütles Savisaar.
Valitsus on eelnõu põhimõtteliselt toetanud. Täna arutas majanduskomisjon eelnõu justiitsministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi ning maksu- ja tolliameti esindajatega.
Majanduskomisjonil on kavas jätkata kokkuleppevedude seadustamise arutelusid, kaasates huvigruppe ja valitsusasutusi. Eelnõu muudatusettepanekute tähtaeg on 10. mail.
