„Hetkesituatsioonis tuleb vaagida, kus toetust enim vajatakse. Kahtlemata on esimesteks prioriteetideks tööturg ja ettevõtlus," vahendas rahandusministeeriumi pressiesindaja asekantsler Ivar Siku sõnu.

"Peame kiirelt tegutsema, et võimaldada koondatavatele juba enne töötuks jäämist nii nõustamist kui võimalust ümber- ja täiendõppeks. Ettevõtluses peame mõtlema ennekõike ekspordile ja konkurentsivõimelisele tehnoloogiale,” jätkas asekantsler.

„Riik peab võimalusel toetuse saajatele vastu tulema. Kaasfinantseerimise probleemsus tabab suure tõenäosusega just kohalikke omavalitsusi, kes peavad leidma oma vahendeid suurprojektide rahastamiseks,” rääkis Sikk.

„Samuti on vajalik juba ette mõelda riskidele, mis võivad kaasa tuua toetuste kasutamise venimist. On põhjust karta, et raskes majandusolukorras võib hangete vaidlustamiste arv kasvada, mis takistab tuntavalt eurokroonide liikumist Eesti majandusse.”

Möödunud nädalal sai Eesti koos teiste liikmesriikidega Euroopa komisjonilt pooleaastase pikenduse eelmise toetusperioodi (2004-2006) struktuurifondide kasutamiseks, mis võimaldab täiendavalt majandusse suunata ligi 100 miljonit krooni. Tegu on valdavalt Euroopa sotsiaalfondi rahaga, mida sotsiaalministeerium kasutab näiteks töötute nõustamiseks ja koolitamiseks.

2009. aasta riigieelarves on 12,3 miljardit krooni välistoetusi, millest jaanuaris maksti toetuse saajatele välja 403 miljonit krooni. Valdkonniti on enim toetatud põllumajandust, regionaalarengut, tööhõivet ning transpordialaseid investeeringuid. Jaanuari suurim väljamakse tehti Maarjamõisa haiglale - 48,3 miljonit krooni.