Majandusministeerium vastuseks omanike keskliidu kriitikale: kvalifikatsiooni tõendamiseks olnud inimestel 2,5 aastat
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ehituse asekantsler Jüri Rass tõdes omanike keskliidu kriitikale vastuseks, et kvalifikatsiooni tõendamise nõude rakendamise otsustas riigikogu 2015. aastal ja ministeeriumi määrus ei ole midagi üleöö otsustanud. Kvalifikatsiooni tõendamiseks on inimestel olnud aega alates ehitusseadustiku jõustumisest 2,5 aastat.
Eesti omanike keskliit tegi täna pöördumise, milles avaldab muret, et ministeeriumi määrus sunnib osade ehitusvaldkondade töötajad omandama lisaks ülikooliharidusele kutsetunnistuse ning keksliidu sõnul on vastuvõetamatu olukord, kus MKM teeb otsuseid küsimustes, mis võib puudutada sadade inimeste töö ja karjääri lõppemist, vaid üks kuu ette.
Järgneb MKMi asekantsleri Jüri Rassi kommentaar:
Uus ehitusseadus jõustus 2015. aasta juulis ja selle läbiv põhimõte on, et kes iganes midagi teeb, peab tegema seda asjatundlikult ehk ettevõtja peab olema pädev tehtavate tööde asjatundlikuks tegemiseks. Asjatundlikkuse põhimõte võimaldab ehitusalal tagada hea tava järgimise, ehitatud keskkonna ohutuse, ehitiste kvaliteeti ja keskkonnasäästu. Vajadus valdkonna spetsialistide pidevaks erialaseks arenguks tuleneb ehitiste ja ehitamise kasvavast tehnilisest keerukusest, näiteks energiatõhususe arengu ja digitaliseerimise tõttu.
Otsuse minna ehitusvaldkonnas üle kutsepõhisele pädevuse tõendamisele võttis riigikogu vastu ehitusseadustiku vastuvõtmisel 2015. aastal, ehk juba paar aastat tagasi. See sätestab üheselt kohustuse tõendada isiku kvalifikatsiooni haridusel ja töökogemusel põhineva kutsetunnistusega.
Koos ehitusseadustiku jõustumisega 01.07.2015. a jõustus ka riigikogu poolt vastu võetud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus, mis kehtestas kvalifikatsiooni kutsetega tõendamiseks üleminekuperioodi kuni aastani 2018. Sellest ajast ei saa enam pädevust hariduse ja töökogemusega tõendada, vaid peab sooritama kutseeksami. See on riigikogu kui seadusandja tahe ja ministri määrus ei ole siinkohal määravaks faktoriks. Ehk kui ministri määrust poleks olnud, oleks ikkagi 2018. aastal üle mindud kutsepõhisele pädevuse tõendamisele.
Arhitektuurse projekteerimise valdkonnas oli aega pädevuse tõendamiseks 2016. aasta 31. detsembrini. Projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusuuringute, ehitise auditi ning omanikujärelevalve tegevusalal on aega veel selle aasta lõpuni ja ehituse tegevusalal tuleva aasta 30. juunini.
Ministri määrus ei võta kelleltki kvalifikatsiooni ega kutset ära. Määruse eesmärk on täpsustada ehitusvaldkonna alamtegevusalad, mis vajavad samuti kutset. See loetelu on toodud ka praegu kehtivas määruses. Määruse muudatusega on jäetud üksnes tegevusalade jaotus ning sisulised nõuded, mis tulenevad kutsestandardist. Määruse muudatused on ajendatud 2015. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadusemuudatusest. Seega on kvalifikatsiooni tõendamiseks olnud inimestel aega alates ehitusseadustiku jõustumisest 2,5 aastat.
Sealjuures tuleb ära mainida, et kohustus kutse taotlemiseks ei laiene kõikidele ehitusala spetsialistidele ja ettevõtte töötajatele. Kutsega tuleb ühes ettevõttes tõendada eelkõige nende arhitektide, inseneride, ehitusjuhtide ja teiste haritud ning kogenud professionaalide kvalifikatsiooni, kes kontrollivad või juhivad teiste tööd määruses reguleeritud tegevusalal. Seega ei saa väita, et määrus võtab töö suurel osal ehitusspetsialistidelt.
Lisaks, määruse väljatöötamisel konsulteeriti eelkõige järgmiste huvigruppide esindajatega: Eesti Arhitektide Liit (EAL), Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL) ja Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL).
Määruse eelnõu, seletuskiri ja seletuskirja lisa 1 esitati eelnimetatud partneritele ja täiendavalt järgmistele huvigruppidele: maanteeamet, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus (EKVÜ), Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL), Eesti Geodeetide Ühing (EGU), Eesti Soojustehnikainseneride Selts (ESTIS), Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts (EVKIS), Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL), Eesti Veeühing, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL), Eesti Sisearhitektide Liit (ESL), Eesti Maastikuarhitektide Liit (EMAL), Eesti Asfaldiliit, Tallinna Tehnikaülikooli ehitusinstituut, Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskond, Sihtasutus Raudteekutsed, Eesti Linnade Liit (ELL) ja Eesti Maaomavalitsuste Liit (EMOVL). Nimetatud huvigruppidega kohtuti korduvalt ning ettepanekutele leiti ühtsed lahendused.
