Majandusministeerium: Venemaa majandus on olnud oodatust nõrgem
Kuises võrdluses olid nii eksport kui ka import languses, teatas majandusministeerium.
Novembris kahanes enamiku oluliste kaubagruppide eksport võrreldes eelmise aastaga, ent suurim kukkumine oli naftasaaduste väljaveol, mis oli põhjustatud vähenenud nõudlusest välisturgudel ja toodangu odavnemisest. Samuti kahanes ligikaudu 12 protsenti elektriseadmete eksport, suurel määral langes väljavedu Hispaaniasse ja Rootsi.
Mehaaniliste masinate eksport jäi peaaegu samale tasemele, näidates üheprotsendilist langust. Suurema osatähtsusega põllumajandussaaduste ja toidukaupade müük välisturgudele vähenes neli protsenti. Selles kaubagrupis kahanes kõige rohkem teravilja ja valmistoidukaupade eksport. Samal ajal kasvas märgatavalt tööstustoodete, tekstiili ja tekstiiltoodete ning paberi ja pabertoodete eksport.
Impordis oli suurim langus samamoodi mineraalsete toodete ning elektriseadmete sisseveos. Suurem osa nendest kaupadest läheb reekspordiks, mistõttu on impordi ja ekspordi dünaamika omavahel tugevalt seotud. Märgatavad kasvud teistes olulistes kaubagruppides aitasid taastada impordi samale tasemele võrreldes eelmise aastaga. Näiteks kasvas transpordivahendite, mehaaniliste masinate ning tööstustoodete import.
Novembris suurenes eksport mõnedesse meie olulisematesse eksportsihtriikidesse nagu Soome, Lätti, Leetu ja Saksamaale. Kaubavahetus Venemaaga oli endiselt languses, vähenedes 16 protsenti.
Venemaa majandus on olnud oodatust nõrgem, mida kajastab ka ekspordistatistika. Samal ajal langes märgatavalt eksport meie peamise kaubanduspartneri – Rootsi suunal. Langus oli põhjustatud elektriseadmete väljaveo kahanemisest. Samas kasvas eksport kaugematele turgudele nagu Holland, Suurbritannia ja Taani.
Import kõigist peamistest kaubanduspartneritest kukkus. Väiksematest kaubanduspartneritest kasvas import Leedust 20 protsenti ja Suurbritanniast 42 protsendi võrra, mis oli põhjustatud suurel määral masinate ja seadmete sisseveo kasvust.
Detsembris on oodata olemasoleva trendi jätkumist. Eesti Konjunktuuriinstituudi detsembri uuringus osalenud tööstusettevõtete prognoosid eksporttellimuste osas jäid peaaegu eelneva kuu tasemele. Tavapärasest suuremaid tellimusi ootas üheksa protsenti ettevõtetest. Ettevõtete osatähtsus, kes prognoosisid tavalisel tasemel tellimusi, moodustas 67 protsenti ning ülejäänud ootasid tellimuste kahanemist.
Tegevusalade lõikes prognoosisid suurimat kahanemist nahatöötlemise ja nahk toodete tootjad ning kemikaalide ja keemiatoodete tootjad. Samal ajal prognoosisid tellimuste kasvu tekstiiltootjad ning mööblitootjad.
Euroopa Liidus tervikuna ja Eestis majandususaldus detsembris paranes, tõustes kuuga vastavalt 108,9 ja 100 punktini. Eesti olulisematest kaubanduspartneritest tõusis majandususaldus Rootsis (+2,2 punkti) ning Lätis (+0,5). Soomes ja Leedus aga oli majandususaldus languses. Saksamaa indeks jäi samale tasemele.
