Majanduspsühholoog: inimestele raha kättejagamine ei kindlusta paremat pensionipõlve

 (42)
Pensionipõlveks raha kogumine.
Pensionipõlveks raha kogumine. Foto: Scanpix/, PantherMedia / Wong Sze Fei

Inimeste majanduslik käitumine on teadmistest hoolimata ebaratsionaalne, mistõttu ei ole kuigi mõistlik anda neile niisama kätte lihtsalt suur hulk raha. Eesti kohta osutas sellele eile kaitstud doktoritöö, kuid olukord pole kuigi palju erinev mujal maailmas, nendib majanduspsühholoogia professor Fred van Raaij usutluses ERR Novaatorile.

"Majanduslik heaolu ja sellega kaasas käivad vead võivad olla väga kulukad ning võivad tugevalt mõjutada inimeste üldist heaolu," alustab van Raaij üksikisiku tasandilt. Inimeste finantskirjaoskus võib olla hea ning ka teismelised, näiteks need, kes PISA testi finantskirjaoskuse osa teevad, teavad väga hästi, et pensioniks tuleb raha säästa.

Paraku jääb see sageli sõna tasandile, sest isegi kui oled just täiskasvanuks saanud ning hakkad planeerima oma rahaasju, siis planeerid ikka oma igapäeva vajadustest lähtuvalt, mitte ei kogu selleks, mis tuleb 40 aasta pärast, seletab Raaij.

Selleks, et inimesed ei teeks kehvasid majanduslikke otsuseid, vajavad nad Raaij sõnul nii riiklikke mõjutusvahendeid, näiteks pensionifonde, kui ka isiklikke käitumist distsiplineerivaid vahendeid. Viimaseks võib olla näiteks telefoniäpp.

Raaj sõnum Eesti pensionifondide plaani kohta on: inimestele pensionifondide raha lihtsalt kättejagamine ei ole sugugi hea mõte. Seda põhjusel, et isegi heade finantsteadmistega inimesed kipuvad tegelikus käitumises teadmisi ignoreerima. Näiteks mitte mõtlema tuleviku ja pensionipõlve peale, vaid raha lihtsalt praegu, siin ja kohe ära kulutama.

"Võib olla huvitav anda inimestele raha kätte, kuid samal ajal võib eeldada, et nad ei ole oma tuleviku mõttes sellega rahaga ümber käimises paremad kui pensionifondid," on Raaij kindel.