Majandusteadlane: erandlik kasumimaks ei anna Eestile eelist

Senised OECD analüüsid Eesti maksukeskkonna kohta on ilmselgelt puudulikud, et mitte öelda kallutatud, kritiseeris Tartu ülikooli majandusteooria dotsent Viktor Trasberg.

Grupp juhtivaid ökonomiste, nende seas Nobeli preemia laureaat Joseph Stiglitz, tegid täna riikidele üleskutse, et need teeksid süsteemseid muutusi, hoidmaks ära mitmes riigis tegutsevate korporatsioonide sulitempe. Ettevõtted nagu Google ja Apple leiavad seaduseauke, et oma maksukulu oluliselt vähendada ja kantida raha ühest riigist teise.

Ökonomistid näevad väljapääsu selles, et ettevõtted peavad tasuma makse riigis, kus tulu on teenitud. Ka intellektuaalse omandi pealt saadav tulu peaks tulema riiki, kus see asi on välja töötatud.

"Ülemaailmses maksusüsteemis on aeg teha täielik restart, et tagada see, et kõik ettevõtted maksaksid oma osa ausalt ära," ütles Stiglitz.

ERR-i portaal Novaator palus deklaratsioonis välja toodud ettepanekuid Eesti kontekstis kommenteerida Tartu ülikooli majandusteooria dotsent Viktor Trasbergil.

“Meie kasumimaksu osakaal nii SKP-s kui kogumaksudes on Euroopa Liidu üks madalamaid. Maksukoormuse jaotus tervikuna on Eestis tasakaalust väljas – ühelt poolt ettevõtete väga suur sotsiaalmaksukoormus ja kõrged tarbimismaksud, teiselt poolt madalad tulumaksud. Tulumaksude alandamine on toonud kaasa surve hoida kõrgel ettevõtete sotsiaalmaksu taset ja maksukoormuse ülekandumise tarbimisse. See omakorda on toonud kaasa kõrge hinnataseme, mis ei vasta meie ühiskonna tulutasemele. Seda püütakse küll põhjendada OECD seisukohtadega, aga ma ei ole näinud usutavaid analüüse, mis seda toetaksid," rääkis Trasberg.

Loe pikemalt ERR-i portaalist Novaator.