Käimasolevate koalitsioonikõneluste tulemusi veel avalikult välja ei öelda, kuid päevakorrast on käinud läbi tulumaksuvaba miinimumpalga tõus 500 euroni, tulumaksumäära kergitamine 26%-ni, riigile mittevajalike ettevõtete erastamine ja laenu võtmine riiklikult oluliste investeeringute tegemiseks.

Majandusteadlase Viktor Trasbergi suhtumine tulumaksumäära tõstmisesse on negatiivne. "Mis juhtub on see, et kohe tõuseb ka ettevõtte tulumaks, mis oleks äärmiselt negatiivne signaal ettevõtluskeskkonale. Kui indiviidi seisukohalt on see 26% mingil moel aktsepteeritav, kuid mitte ratsionaalne, siis ettevõttele on see liiga palju," ütles ta.

"See tähendaks, et tuleks lahku lüüa ettevõtte tulumaks ja indiviidi tulumaks. Selles mõttes minnakse antud ideega 14 aasta tagusesse maksusüsteemi ja see ei ole küll arukas. Mis puudutab maksuvaba miinimumi, siis ka see idee on halb ning ei teeks kedagi õnnelikuks. Maksuvaba miinimum ei kehtiks ainult madalapalgalistele vaid kõigile. Jah, suuremapalgalised maksvaksid kõrgemat tulumaksu, kuid kaasaaegne maksuteooria ütleb ikka seda, maksukohustuse optimeerimine erinevate tulusaajate lõikes käib läbi maksumäärade, mitte maksuvabastuse."

"Astmelise tulumaksu sõna ma ei kasutaks. Räägime ikka progresseeruvast tulumaksust või maksukoormuse optimaalsest jaotamisest. See on kõige lihtsam, selgem ja odavam," ütles Trasberg. "Kui me tahame alampalgalistele rohkem raha kätte jätta, siis alandame nende maksumäära. Muidugi tuleb ka maksuvaba miinimumi tasapisi tõsta, aga tänases olukorras on 500 eurot liiga palju."

Samuti arvas Trasberg, et laenu võtmine ei saa olla eesmärk omaette. "Laenu võtmine on rahanduse juhtimise instrument. Tuleb välistada laenu võtmine nii öelda ärasöömise pärast: et tõsta laenuga pensione, sotsiaaltoetusi. Sellist asja ei saa olla, sga infrastruktuuri ehitamise kiirendamiseks ja reformide tegemiseks just laenuinstrument ongi. Tulevastele põlvkondadele mõeldud hüvede rahastamise puhul ongi normaalne, kui selle maksukoormus jaotub ka tulevikku."