Majandusuudiseid


Korea tahab Eestisse investeerida

Lõuna-Korea investoritele pakub Eestis eelkõige huvi tekstiili-, tselluloosi- ja elektroonikatööstus, ütles Aasia-visiidilt naasnud majandusminister Jaak Leimann teisipäeval pressikonverentsil.

Eesti ei sea investeeringutele piiranguid, märkis Leimann, kuid eelkõige huvitavad Korea ärimehi Eestis ilmselt tekstiili-, tselluloosi- ja kõrgtehnoloogial baseeruv elektroonikatööstus. Samuti on Leimanni hinnangul Koreaga võimalikud igasugused kaubandussuhted. Ta märkis, et Eestisse investeerimise kõrval võib Korea olla huvitatud ka Eestis toodetavast mööblist ja selle sisseostmisest. Samas on ministri sõnul vahemaad liiga pikad, mis takistavad mõnevõrra kauplemist.

"Eesti on valmis kõike müüma," kinnitas Leimann. Ta selgitas, et Korea ostupotentsiaal on kõrge - riigi rahvuslik kogutoodang ühe inimese kohta ulatus mullu 10 000 USA dollarini.

Investeeringuid ja vastastikust kaubandust soodustab soodne viisarezhiim, märkis Leimann. Samuti soodustavad ärisuhteid veel sel aastal alla kirjutatavad investeeringute kaitse ja topeltmaksustamise vältimise lepingud, lisas minister.

Leimann oli koos Eesti ärimeeste delegatsiooniga Koreas eelmisel nädalal. Visiidi üks eesmärk oli tuua Eestisse uusi suurinvesteeringuid. Leimann sõnas, et kasuks tuleb ka viimase 30 aasta jooksul hoogsalt arenenud majandusega riigi kogemus.

Pangad peavad keskpanga intressi madalaks

Eesti kommertspangad pole Eesti Panga lühiajalistest laenusertifikaatidest (CD) madala intressi tõttu huvitatud. Hansapanga rahaturgude diiler Ege Metsandi ütles, et Eesti Panga ühekuuliste laenusertifikaatide keskmine tootlus on madalam kui turu üldine tase. Tema sõnul vähendas huvi sertifikaatide vastu ka asjaolu, et mõnel kommertspangal on lühiajalise likviidsuse probleemid. Konkreetset panka ei nõustunud Metsandi nimetama.

Eesti Panga finantsturgude osakonna juhataja Valdur Laid märkis pankade huvipuudust laenusertifikaatide vastu kommenteerides, et ilmselt ei pidanud pangad oma raha paigutamist sellise tähtajaga väärtpaberitesse vajalikuks. Tõenäoliselt leiavad nad oma rahale paremaid kasutusvõimalusi, lisas ta. Ka lühiajalise raha defitsiit möödunud aasta lõpus võis pankade huvi sertifikaatide vastu vähendada, tõdes Laid.

Eesti rahaturu üldine olukord on Metsandi sõnul rahulik ning pankadevahelise rahaturu kaalutud keskmised laenu- ja hoiuseintressid peaksid jääma senisele tasemele.

Hoiupank võib omandada Litimpeksi

Hoiupank võib Leedus omandada Litimpeksi panga, kirjutas Leedu ärileht Verslo Zinios Hoiupanga esindajatele viidates. Ajaleht märgib, et samas pole Hoiupank veel otsustanud, kas osta aktsiate kontrollpakk mõnes Leedu pangas või asutada seal esindus. Ka Litimpeks on ainult üks võimalik variant, kirjutab leht. Verslo Zinios viitab Litimpeksi juhatuse esimehele, kes ei kinnitanud infot Hoiupanga huvi Litimpeksi vastu ega lükanud seda ka ümber.

Litimpeksi juhatuse aseesimees Jonas Bobelis ütles, et Litimpeksi kontrollpakk on üks suuremaid investeerimisvõimalusi välisinvestoritele.

Litimpeks on keskmise suurusega Leedu pank, mis kannatas eelmise aasta lõpus pangakriisis. Pank oli pool aastat moratooriumi all, kuid sai hiljem tegutsemiseks uuesti loa. Leedu analüütikud peavad Litimpeksit halva kvaliteediga pangaks.

Hoiupangal on alla 10 protsendi Leedu pankade Ukio Bankas, Vilniaus Bankas ja Hermis aktsiatest. Panga juhatuse aseesimees Aavo Kokk ütles reedel Baltic News Service-ile, et Hoiupank pole seni otsustanud, millises Leedu pangas omandab suurema osaluse.

Hoiupank on teatanud, et otsustab selle jaanuari lõpuks.

Orsent võib ringhäälinguloast ilma jääda

Kultuuriministeeriumi ringhäälingulubade komisjon hakkab arutama venekeelse telekanali Orsent ringhäälinguloa kehtivust. Kultuuriministeeriumi ringhäälingulubade komisjoni esimees Urmas Sõgel ütles, et keeleametist tulnud teadete põhjal on Orsent saanud juba kaks hoiatust. "Nad ei täida keeleseadust," märkis Sõgel. Ta lisas, et Orsent pidi viimasele hoiatusele reageerima hiljemalt üleeile.

Ringhäälingulubade komisjon kuulab Orsendi esindajate seisukohad ära ja arutab telejaamale antud ringhäälinguloa edasist kehtivust 28. jaanuari istungil.

MicroLinki toodang kasvas poole võrra

Baltimaade suurima arvutifirma Microlink arvutitoodang kasvas mullu 53 protsenti 7572 arvutini, ütles ettevõtte müügi- ja marketingidirektor Janek Oblikas.

Nõudlus Microlinki arvutite järele kasvas Oblikase sõnul märgatavalt aasta viimastel kuudel. Septembris müüs firma ligi 600 arvutit, oktoobris-novembris 800-900 ning detsembris 1453 arvutit ehk esmakordselt üle 1000 arvuti kuus.

1997. aastaks prognoosib Microlink jätkuvat arvutitoodangu kasvu. "Eesmärk on müüa 17 000 arvutit, sellest 12 000 Eestis," ütles Oblikas.

Baltic News Service