Tallinna Pank kavatseb osta Leedu väärtpaberifirma

Tallinna Pank kavatseb omandada Leedus väärtpaberifirma, mille abil laiendada tegevust sealsel väärtpaberiturul.

"Kuna uue firma asutamine võtab kaua aega, kaalub Tallinna Pank mõne olemasoleva Leedu väärtpaberifirma ostmist," ütles Tallinna Panga finantsturgude direktor Martti Siimann.

Siimanni sõnul on Tallinna Pank Balti riikide pangandus-, väärtpaberi-, liisingu- ja kindlustusturust väga huvitatud ning kavatseb oma tegevust seal laiendada.

Tallinna Pank kavatseb omandada ka osaluse mõnes Leedu pangas. Siimanni sõnul on esialgsed konsultatsioonid Leedu pankadega lõppenud ning praegu analüüsib pank erinevaid võimalusi Leedu turule minekuks.

Swedish Match ostab Eesti Tubaka riigiaktsiad

Rootsi kontsern Swedish Match otsustas eile omandada Swedish Match Eesti AS-i ehk endise Eesti Tubaka riigile kuuluvad vähemusaktsiad. Aktsiad ostab kontserni kuuluv Svenska Tobaks AB.

"EEA tegi Svenska Tobaksile ettepaneku omandada aktsiad 25 miljoni krooniga. Swedish Match tegi arvestused ning leiti, et allesjäänud vara on rohkem väärt kui aktsiate eest küsitud hind," ütles Svenska Tobaksi esindaja Sven Papp.

Riigile kuulub seni 32,9 protsenti Swedish Match Eesti aktsiatest, mille suhtes firma põhiomanik Svenska Tobaks omab eelisostuõigust.

Eesti palgaturg stabiliseerub

Fontes Konsultatsioonide tehtud uuring näitab palkade kasvutempo aeglustumist ja Eesti palgaturu üldist stabiliseerumist.

Viimase kuue kuu jooksul on keskmine palk Eestis tõusnud kaheksa protsenti. Eelmisel perioodil, 1996. aasta aprillist novembrini, kasvasid palgad 11 protsenti.

Uuringu käigus vastanud tööandjad planeerivad tänavuseks keskmiselt 15 protsenti palgatõusu. Fontese hinnangul tähendab see, et järsk palkade tõus on lõppenud.

1996. aasta novembrist kuni 1997. aasta aprillini tõusid tippjuhtkonna palgad keskmiselt 16 protsenti, tippspetsialistide ja keskastme juhtide palk 14 protsenti, ametnike palk kuus ning tööliste palk viis protsenti. Jätkub varem ilmnenud tendents, et aasta alguses muutuvad enim kõrgemate tasemete palgad, näitab uurimus.

Endiselt on keskmine palk kõige kõrgem finantssektoris. Teisel kohal on hulgimüügifirmad, kus madalamate tasemete tööd on ka finantssektorist kõrgemalt tasustatud.

Kõige madalamalt tasustatud sektorid on endiselt infrastruktuuri ja jaemüügi ettevõtted.

Tallinnas on keskmine palk ligi 26 protsenti kõrgem kui mujal Eestis.

Viru ehitab uue hotellihoone ja laiendab kaubakeskust

Viru ehitab hotelli kõrvale uue 200-kohalise hotellihoone ja suurendab samas kaubanduskeskust parkimisplatsi arvel, ütles tegevdirektor Yrjö Vanhanen.

"Linn peab projekti heaks kiitma. Kui see toimub, oleme valmis ehitustöid kohe alustama," ütles Vanhanen.

Viru omaniku SRV käes on mitmed Tallinna keslinnas asuvad parimad kinnistud. Vanhanen arvab, et kui kõik ehitustööd saavad tehtud, loobub SRV hotellindusest ja hakkab tegelema kinnisvara haldamisega ning annab Viru hotelli juhtimise mõne hotelliketi kätte.

Pärast viisavabaduse otsuse teatavakstegemist on hotell saanud mitmeid vastavaid pakkumisi, ütles Vanhanen.

Virus valmis äsja remondi esimene etapp, mille eesmärk on muuta hotell turismihotellist ärimeeste peatuspaigaks. Kolm korrust muudeti äriklassi nõuetele vastavaks ning järgmisel aastal teevad uuenduskuuri läbi kõik korrused.

Eesti büroohoone rajamine Kiievisse on raskendatud

Eesti hotelli- ja bürookompleksi rajamine Ukraina pealinna Kiievisse on raskendatud sealse liigse bürokraatia tõttu.

Eestipoolne projektijuht, firma Inn Groupi direktor Andres Liinat ütles, et Kiievi linnavõimud saatsid teostajatele tingimused, mille täitmiseks tuleb rakendada rohekem jõude kui Eestis tavaks.

Eestil on Liinati sõnul esialgu olemas vaid ideekavand, projekteerimiseni ei jõuta enne, kui pole vastavaid tehnilisi kooskõlastusi.

Inn Group teeb büroo- ja hotellikompleksi rajamiseks koostööd Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni (ESEA) liikmetega, kes on nõus seda ka osaliselt rahastama.

Tippametnikud arutasid Eesti ekspordi arengukava

Tippametnikud arutasid eile seminaril "Avaliku ja erasektori koostöö ekspordi arendamisel", milline peaks olema ekspordi arengukava ja tugisüsteem Eestis.

Majandusministeeriumi asekantsleri Signe Ratso sõnul on avaliku ja erasektori vahelise koostöö aluseks mõlema poole ühised eesmärgid - erasektoril kasumi suurendamine ning avalikul sektoril riigi kiire majandusareng.

Eesti Investeeringute ja Kaubanduse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Jüri Sakkeus ütles, et praegu on Eestis üle poole eksportijatest väliskapitaliga firmad, seetõttu on välisinvesteeringud ekspordiga tihedalt seotud.

Siiski on välisinvesteeringute agentuur ja ekspordiagentuur sihtasutuses küllaltki iseseisvad üksused, ütles Sakkeus. "ühine ülesanne on meil Eesti kui äripartneri tutvustamine Euroopas," märkis ta.

Välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonna peadirektori Alar Streimanni hinnangul ei ole põhiprobleemiks eksportturu puudumine, vaid eelkõige ekspordiks sobiva toote ja turul konkureerimiseks vajaliku tootmismahu puudumine.

Võimalike meetoditena ekspordi arendamisel pakkus Streimann ekspordi suhtes perspektiivsete tootmisharude määratlemist, ekspordiarendamise stipendiumide sisseseadmist firmadele ning keskkooli õppekavva ettevõtluskursuse sisseviimist.

Baltic News Service