Saaremaa salaamivorst võitis kuldmedali
Vilniuses toimunud Baltimaade põllumajandusmessil Agrobalt 97 võitis Saaremaa Liha- ja Piimatööstuse keedusalaami vorst Eestist osalenud 16 ettevõtte toodete hulgas ainsana kuldmedali.
Saksa retsepti järgi valmistatav Saaremaa salaami erineb klassikalisest salaamist sellega, et on keedu- ja mitte suitsuvorst. Salaami on tootmises olnud üle aasta ja see ei sisalda konservante.
Saaremaa Liha- ja Piimatööstuse toodangust on seni 30-35 protsenti müüdud Saaremaal, 65-70 protsenti Mandri-Eestis. Lihatööstus toodab aastas 2500 tonni vorste jm. lihasaadusi, sellest salaamit 35 tonni.
Firma hinnangul annab võidetud kuldmedal Saaremaa salaamile ilmselt uued turud ka Lätis ja Leedus.
Nõmmel läheb parkimine tasuliseks mai teisel poolel
Nõmme linnaosa territooriumil läheb parkimine tasuliseks praeguste kavade kohaselt maikuu teisel poolel, ütles Nõmme linnaosa vanem Värner Lootsmann.
Praegu käivad tasulise parkimise sisseseadmiseks ettevalmistustööd, nagu vastavate liiklusmärkide paigaldamine, parkimisautomaatide paigaldamine jms.
Tasulise parkimise korraldamise õigus Nõmme linnaosa territooriumil on munitsipaalettevõtetel Signaal ja Valika.
Lootsmanni sõnul ei saa linnaosa parkimisest ise mingit tulu, kõik parkimisest laekuvad summad lähevad Tallinna linna eelarvesse.
Parkimistund hakkab Nõmmel maksma 8 krooni.
EVP-de väljaandmise ja kasutamise uus kord jõustub 19. mail
19. maist jõustub erastamisväärtpaberite (EVP-de) väljaandmise ja kasutamise uus kord, teatas rahandusministeeriumi avalike suhete talituse juhtaja Aili Ohlau.
Valitsuse määruse nr. 82 jõustumiseni toimub EVP-de väljaandmine ja nende kasutamine vana süsteemi kohaselt. Arve avamine füüsilistele isikutele toimub selle ajani endiselt kohalike omavalitsuste kaudu.
Uue korra kohaselt võivad EVP-sid omandada ja kasutada kõik füüsilised isikud, praegu kehtivad välismaalastele selles osas piirangud. Endiselt võivad EVP-sid omandada ainult Eestis registreeritud juriidilised isikud. Füüsilised isikud hakkavad oma arveid avama pankades.
EVP-arveid teenindavad ühispank, Tallinna Pank, Maapank, Hoiupank ja EVEA Pank.
EVP-sid saab säilitada nii erastamisväärtpaberiarvel EVP Keskregistris kui uuendusena väärtpaberikontol Väärtpaberite Keskregistris. Tallinna Väärtpaberibörs, kes ühtlasi saab objektiivsemalt määrata turuhinda, saab hakata vahendama tehinguid EVP-dega.
EVP-vahendajale kohaldatakse väärtpaberivahendajale kehtestatud nõuded.
EVP kandmiseks EVP-arvelt väärtpaberikontole antakse korraldus EVP-arvet teenindavale pangale, kus näidatakse väärtpaberikonto number, millele ülekanne tehakse. Vastupidise tehingu korral, s.t EVP kandmisel väärtpaberikontolt erastamisväärtpaberiarvele, antakse korraldus kontohaldurile, näidates EVP-arve numbri, kuhu ülekanne läheb.
ülekanne võib toimuda erinevate isikute vahel, s.t EVP-sid ei pea kandma isiku väärtpaberikontolt tema enda EVP-arvele või vastupidi.
Hüvitusfondi obligatsioonide ostmiseks või aktsiate ostmiseks aktsiate avalikul müügil peab olema avatud väärtpaberikonto, et seal saaks fikseerida ostetud obligatsioonid või aktsiad.
Obligatsioonide või aktsiate eest EVP-des tasumine võib toimuda EVP-dega, mis asuvad väärtpaberiarvel Väärtpaberite Keskregistris või endiselt EVP-dega, mis asuvad= erastamisväärtpaberiarvel Erastamisväärtpaberite Keskregistris.
MRP Tallinna Liinid käivitas uue bussiliini
Bussijuhtidele palgamaksmisega hädas olev MRP Tallinna Liinide (MRP TL) aktsiaselts lasi laupäevast käiku uue bussiliini.
City Transferi liinisüsteemis läks liinile buss nr. 90 marsruudil kunstiülikool - reisisadam - reisisadama D-terminaal - reisisadama A-terminaal - Linnahalli sadam - kunstiülikool.
Liini intervall on 20-30 minutit. Laupäevast jaguneb bussiliin 92 kaheks ning sellest tulenevalt muutub liini marsruut. Liin 92A hakkab sõitma marsruudil Key kaubamaja - Akadeemia tee - Vilde tee - Ehitajate tee - Keskuse tee - Mustamäe tee - Kadaka turg - kesklinn - reisisadam. Liin on käigus iga päev hommikustel ja õhtustel tipptundidel. Liin 92 on käigus iga päev päevastel kellaaegadel marsruudil Mustamäe tee - Kadaka turg - kesklinn - reisisadam. Seega sõidavad 92. liini bussid päevasel ajal vaid Mustamäe tee peatuseni, s.o. Keskuse ja Mustamäe tee ringini, ning hommikuti ja õhtuti kuni Key kaubamajani. Liini liiklusintervall on kella 7.30-17.00 7-10 minutit, muudel aegadel 10-20 minutit.
Sõidupilet maksab endiselt 6, päevapilet 25, kuupilet 160 ja sooduspilet 95 krooni.
Praamipiletite hinnad Hiiumaale ja Saaremaale tõusevad
Teede- ja sideministeerium teeb ettevalmistusi praamipiletite hinna tõstmiseks umbes viiendiku võrra. Teede- ja sideministeeriumi mereosakonna juhataja kohusetäitja Aare Oll ütles, et piletihinda tõstetakse niipea, kui ministeeriumi juures tegutsev tariifikomisjon langetab otsuse.
Arvatavasti jõustub hinnatõus 1. juunist.
Praegu maksab praamipilet nii Hiiumaale kui Saaremaale 15 krooni.
Hansapank alandas 10-aastase eluasemelaenu intressi
Hansapanga juhatus otsustas teisipäeval alandada 10-aastase tähtajaga eluasemelaenu intressi 11,5 protsendilt 11 protsendile.
"Eluasemelaenu intressi alandamine on üks samm aktsionäridele antud lubadusest mitte tõsta kasumiprognoosi, vaid alandada teenuste hindu ja laenuintresse," ütles Hansapanga Tallinna regiooni laenujuht Anna Talve.
Hansapanga eluasemelaenu intress koosneb kahest osast: Saksa marga LIBOR-iga seotud baasintressist ja marginaalist. Viimast alandas Hansapank endiselt kaheksalt protsendilt 7,5 protsendile aastas.
"Kõikide laenude intress muutub kaks korda aastas. Näiteks 8. mail välja makstava eluasemelaenu intress on 11 protsenti 8. septembrini. Siis muutub ta vastavalt Saksa marga intressile. Praeguse intressitaseme juures jääks laenuintress veidi alla 11 protsendi," selgitas Talve.
Soomes tuli käibele uus 20-margane
Soomes tuli käibele uus 20-margane rahatäht. Olulisim muudatus rahatähe juures on senise sinise värvitooni muutmine türkiissiniseks. Uus raha on varustatud ka hologrammiga. Vanad, 1993. aastal välja antud rahatähed korjatakse järk-järgult käibelt, kuid nad on ka edaspidi seaduslikuks maksevahendiks. Keskpank põhjendas uue raha emiteerimist vajadusega eristada seda 100-margasest rahatähest.
Piima kokkuostuhind langes esimeses kvartalis
Piima kokkuostuhind tänavu esimeses kvartalis oli 2658 krooni tonn, mis on 318 krooni vähem kui mullu samal ajavahemikul.
Statistikaameti andmetel ostsid piimatööstusettevõtted esimeses kvartalis 12 protsenti enam piima kui eelmise aasta samal perioodil. Kokkuostetud 90 695 tonnist piimast oli 69 protsenti kõrgema sordi ning 28 protsenti esimese sordi piim. Piima rasvasus ulatus keskmiselt 3,8 protsendini.
Keskmine piimatoodang lehma kohta kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes saja kilogrammi võrra, 875 kilogrammini.
Enim lüpsti piima lehma kohta Järvamaal - 1070 kilogrammi.
Ajakirja Eesti Kinnisvara proovinumber võib jääda viimaseks
Soome kirjastuse Karprint Ky Tallinna tütarfirma Reproart AS-i poolt välja antud ajakirja Eesti Kinnisvara eelmisel esmaspäeval ilmunud esimene number võib jääda ka viimaseks, sest ajakirja tegevtoimetaja Urmas Lauri lõpetab koostöö ajakirja peatoimetaja Eero Aholaga.
Lauri sõnul tingivad seda lahkarvamused nii ajakirja sisu kui ka kujunduse osas.
Soome kirjastuse Karprint Ky omanik ja ajakirja peatoimetaja Eero Ahola on pettunud Eesti Kinnisvara majanduslikust ebaedust, kinnitas Lauri.
Ta lisas, et samas on Ahola teatanud soovist ajakirja väljaandmist jätkata, kui vaid leidub ajakirjanik, kes ajakirja toimetama hakkaks. Järgmine Eesti Kinnisvara peaks ilmuma juunis.
Kinnisvaraalase ajakirja Eesti Kinnisvara esimeses 64-leheküljelises numbris kajastatakse peaasjalikult korteriühistute probleeme. Tallinna elamumajanduse olukorrast ülevaate andmiseks esitletakse Mustamäed.
Põlvamaal hakatakse pitsitama metsavargaid
Sellest nädalast tegutseb Põlva politseiprefektuuris neljaliikmeline grupp, kes tegeleb metsavarguste uurimise ja ennetamisega.
Metsavarguste ohjeldamiseks loodud grupi moodustamine oli kriminaalpolitsei komissari Tiit Väärti sõnul möödapääsmatu, sest avaldused varguste kohta järjest sagenevad. Eelmisel aastal olid peaaegu pooled Põlvamaal toimepandud kuritegudest seotud metsaga.
"Kui inimene, kes on pandud teostama erastatud metsade järelevalvet, toob politseile avalduse, kus on 11 fakti toimunud metsavarguste kohta, siis näitab see ilmekalt tegelikku olukorda," rääkis Väärt ajalehele Koit.
Metsavargusi uurisid tema sõnul seni ainult konstaablid ja kriminaalpolitseinikud. Kui aga konstaablile tuleb korraga viis metsavarguse avaldust, siis ei suuda ta enam millegi muuga tegelda.
Väärt soovitas, et inimesed oleksid ka ise metsade kaitsmisel aktiivsemad. Märgates Põlvamaal kahtlast liikumist metsas või kahtlasi palgikoormaid, võiks sellest kohe telefonil 95 786 või 95 002 metsavarguste vastu võitlemise grupile teada anda.
AS Vilma tõstis saia hinda
Viljandi leivatööstus AS Vilma tõstis elektri kallinemise tõttu alates 1. maist saia ja tortide hinda. Seni 3.50 maksnud lõikebatooni hind on alates 1. maist 3.65. Kuna AS Vilma tõstis leiva väljamüügihinda märtsis keskmiselt 10 protsenti, jääb leiva hind praegu samaks.
Vilma kasutab elektriahje ning elektri hinna muutumine mõjutab otseselt toodangu omahinda, ütles Sakalale AS Vilma kommertsdirektor Andres Soosaar.
AS Vilma tooted kallinesid varem üks kord aastas, kuid praegu korrigeerib firma hindu kaks korda aastas, et hinnatõus oleks tarbijale vähem märgatav, sõnas Soosaar.
1. maist tõusnud vee ja elektrienergia tariifid suurendavad AS-i Leibur kulusid 100 000 krooni võrra kuus, ütles ettevõtte tootmisdirektor Ants Proman.
"Praegu AS Leibur leiva-saia hinda ei tõsta, vaatame üle oma hinnakalkulatsioonid," lausus Proman. Ta ei välistanud, et lähiajal võib leiva-saia hind tõusta.
Elektriahje kasutav AS Pere Leib pole toodete hinda esialgu tõstnud. AS Pere Leib korrigeeris hindu viimati märtsis ning lähiajal hinnatõusu plaanis pole, ütles ettevõtte finantsdirektor Maie Varkki.
"Me ootame ära ettevõtte maikuu majandustulemused ja otsustame siis, kas toodete hindu tõsta või mitte," ütles ta.
Liha kokkuostuhind kasvas esimeses kvartalis
Esimeses kvartalis kasvas looma- ja linnuliha keskmine kokkuostuhind võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 3176 krooni võrra, 23 275 kroonini tonni kohta.
Statistikaameti teatel oli esimeses kvartalis veiseliha kokkuostuhind 18.107, sealihal 25.894 ja linnulihal 25.394 krooni tonn. Kokkuostetud loomadest ja lindudest saadi 6546 tonni liha, mis on ühe protsendi võrra enam kui mullu samal ajavahemikul. Liha üldkogusest moodustas veiseliha 32, sealiha 52 ning linnuliha 13 protsenti.
Tallinn on kõige suurem pankrotipesa
Ettevõtteregistri andmeil likvideeriti eelmisel aastal Eestis pankroti tõttu 81 ettevõtet, neist peaaegu pooled tegutsesid Tallinnas. Pankrotimenetlus toimub 1997. aasta alguse seisuga 194 Eesti ettevõttes, kus töötab kokku 2296 inimest.
Tallinnas likvideeriti pankroti tõttu mullu 38 ettevõtet (Harjumaal 42), Ida-Virumaal 8, Viljandimaal 6 ning Jõgeva- ja Saaremaal kummaski viis firmat.
194-st praegu käimasolevast pankrotimenetlusest toimub 64 Tallinna ettevõtetes, 31 Tartumaal ja 19 Pärnumaal. Ida-Virumaal on pankrotimenetlus käimas 11 ettevõttes ja Järvamaal kümnes ettevõtes.
Ettevõtteregistri andmetest lähtub, et pankrot ähvardab kõige vähem tervishoiu- ja sotsiaaltööga tegelevaid firmasid, hotelle ja restorane ning energeetika-, gaasi- ja veevarustusfirmasid.
EPL/Baltic News Service/ETA
