Opmann üllatas Maailmapanka
Maailmapanga president James Wolfersohn sattus hämmingusse, kui rahandusminister Mart Opmann teavitas teda Eesti soovist maksta osa Maailmapangalt võetud laene ennetähtaegselt tagasi.
Opmanni sõnul sattusid Maailmapanga esindajad Eesti soovi kuuldes hämmingusse seetõttu, et tavaliselt paluvad riigid uute laenude saamise võimalusi, kui soovivad neid ennetähtaegselt tagasi maksta. "Samas leidis meie sõnum positiivse käsitluse," märkis minister.
Maailmapanga laenude ennetähtaegse tagasimaksmise initsiaatoriteks on Eesti juhtivate kommertspankade juhid, kes augustis kritiseerisid valitsust riigi raha ebaefektiivses haldamises. Hansapank ja Hoiupank viitasid 19. augustil tehtud avalduses, et hoides enam raha tähtajalistel hoiustel, saaks riik kustutada vähemalt ühe miljardi krooni ulatuses välislaene, mis annaks riigile intressisäästu 30 miljonit krooni aastas.
Leedu võimud ahistavad autojuhte
Leedu ametivõimud on sissesõitvatele autojuhtidele hakanud piiril kohustuslikus korras müüma liikluskindlustust, mille omamist ei näe praegu ette Leedu seadused, kirjutab äripäev.
Eesti teede- ja sideministeeriumi maanteeliikluse osakonna juhataja Lembit Kiviloo ütles, et Eestist pärit autoomanikud ei ole kohustatud Läti-Leedu piiril liikluskindlustust ostma, vaatamata sellele, et poliisi ostmisest keeldujaid ähvardatakse Leedusse mitte lubada.
Liikluskindlustuse fondi liikluskahjude büroo juhataja Henn Rebane selgitas, et kõige otstarbekam on Leedu piiril tekkivate arusaamatuste puhul küsida kohustuslikku liikluskindlustust müüa üritavalt firmalt, millise seaduse alusel on autojuht kohustatud kindlustust omama. Tavaliselt näidatakse sellisel puhul juhile mingeid leedukeelseid paragrahve, jätkas Rebane.
Peale selle tuleks tema sõnul kindlustuse pakkujalt kindlasti välja uurida, mida müüdav poliis autojuhile annab. Lembit Kiviloo sõnul tuleb Eesti autoomanikel kuni kohustusliku liikluskindlustuse seaduse kehtima hakkamiseni leppida Leedu piiril toimuva segadusega.
Börs noteerib Harju Elekteri aktsiad
Tallinna Väärtpaberibörsi noteerimiskomisjon rahuldas teisipäeval Harju Elektri taotluse aktsiate noteerimiseks börsi lisanimekirjas.
Harju Elektri juhatuse liikme Andres Allikmäe sõnul soovis ettevõte esialgu aktsiaid noteerida börsi põhinimekirjas, kuid börsi nõue firma 300 miljoni kroonini ulatuva turuväärtuse kohta sundis Harju Elektrit otsust muutma. "Meie nii suured ei ole," sõnas Allikmäe. "Oleme rahul, et börs noteeris meie aktsiad lisanimekirjas."
Harju Elektri aktsiad on börsi lisanimekirjas kaubeldavad alates 30. septembrist. Ettvõtte viib börsile Investeerimispank. Harju Elektri netokäive esimesel poolaastal oli 44,4 ja kasum 10,8 miljonit krooni. Mullu oli firma käive 72,8 miljonit krooni ja puhaskasum 8,7 miljonit krooni. Juunikuu lõpus oli Harju Elektri omakapital 53,5 miljonit krooni. Puhaskasum aktsia kohta on esimesel poolaastal tõusnud võrreldes mulluse 5,45 krooniga kuue kroonini. Harju Elektri aktsiakapital on 18 miljonit krooni.
EPL/Baltic News Service
