MAIT METSAMAA
SEISUKOHT
Tallinna linnavalitsus kavandab kinnisvarahoolduse munitsipaalettevõtete (KME) erastamist. Linna kava vastu on väitlust alustanud üks osapool, KME-de ehk nn majavalitsuste esindajad. Enamik nende vastuväiteid on õhust võetud.
Kadrioru KME direktor Jüri Männisalu on seisukohal, et KME-de erastamine on "ettevalmistamata ja huupi kavandatud protsess". Ei, see on mahukas töö, mille ettevalmistamisele kaasas linn ala parimad asjatundjad (nt audiitorfirma Price Waterhouse ja elamumajanduse eksperdid Prantsusmaa suurimate elamute haldamise ja hooldamisega tegelevast ettevõttest SCIC). Ja vajalik töö - see on eluruumide erastamise loogiline jätk.
Majavalitsused venitavad
Eluruumide erastamise eesmärk oli anda inimestele võimalus omandada korterid ning selle kaudu tagada elamute parem hooldamine ja säilitamine. Reformi loogika nägi ette, et peale korterite erastamist moodustuvad majade haldamiseks ja hooldamiseks korteriühistud. Selle korraldamise kohustus pandi linnaosa valitsustele ja KME-dele.
Tänaseks, mil üle 80 protsendi korteritest on erastatud, on selge, et KME-d ei ole ülesandega toime tulnud. Selle asemel et selgitada erastatud korterite omanikele, et neist on saanud üürnike asemel oma maja kaasomanikud, kes selle eest hoolt peavad kandma ning abistada inimesi korteriühistute loomisel, on KME-d tegelnud suurte ja monopoolses seisus olevate firmade seljataguse kindlustamisega.
Ilmselt pole selle ettevõtmisega veel lõpule jõutud, sest hädasti on vaja ajapikendust ning selleks soovitatakse erastamisega venitada ja koeral saba jupi kaupa maha raiuda.
Siit jõuame ka järgmise erastamisvastase argumendi juurde - erasektori tegevuse elavnemine elamute haldamise valdkonnas toob kaasa piiramatu hindade tõusu. Tegelikkus on näidanud vastupidist - monopolid on need, mis arvutustesse kasumi ära peidavad ning hindu üles kruvivad, mitte konkurentsi tingimustes tegutsevad eraettevõtted.
KME-de erastamine on suunatud just monopoli vastu, sest erastamiskonkurss on avatud ning kindlasti hakkavad sellel osalenud firmad haldus- ja hooldusteenuste osutamisel üksteisele konkurentsi pakkuma. ükski maja pole põhimõtteliselt oma haldaja külge laulatatud ning igal tekkival ühistul on vabadus valida sobiv hooldusfirma või seda ka üldse mitte teha.
Otsustab teenuse kvaliteet
Seega peavad haldusfirmad pingutama klientide säilitamise ja juurdevõitmise nimel ning pakkuma tasemel teenindust, mitte "endale jätma hooldus- ja ülalpidamistasusid", nagu Männisalu väitel (õL, 17.6.) teevad vormilt kapitalistlikud, kuid sisult ja vaimult sotsialistlikud KME-d.
Asjatu on ka kartus, et eraettevõte linna korralduste peale n-ö vilistab. Eraettevõtted on kohustatud seadusi täitma täpselt samuti nagu munitsipaalettevõtted ning üüride ja hooldustasude piirmäärad on kehtestatud valitsuse määruse alusel, mida pole võimalik eirata. Selle, kui kõrge on maksimaalne üür või hooldustasu, otsustab endiselt kohalik omavalitsus, mitte eraettevõtte juhatus või direktor. Torude paikamise ja üüri korjamisega saavad aga omavalitsustest tunduvalt paremini hakkama erastruktuurid.
KME-sid erastama asudes on linnavalitsus langetanud õige otsuse. Majavalitsused ei ole suutnud täita neile pandud funktsioone - ühistute massiline asutamine pole käivitunud ning tasemel haldus- ja hooldusteenust ei pakuta. Et asi surnud punktist liiguks, on vaja propageerida korteriühistute loomist, mida teeb aktiivselt Korteriühistute Liit. Ka on vaja avada haldus- ja hooldusturg eraettevõtetele, kes konkurentsi tingimustes pakuvad kindlasti tunduvalt kvaliteetsemat teenust kui seda hetkel teevad monopoolsed KME-d.
Mait Metsamaa on Tallinna abilinnapea.
