Majutusregistri idee vastandas ettevõtjad ja ministeeriumi

Siseministeerium ja majutajad on plaanitava registri mõju ja maksumuse osas eri meelt.

Siseministeeriumis töötatakse välja eelnõu, mis muudaks 2015. aastal majutusasutustes praegu paberil tehtava registreerimise elektrooniliseks, kuid ühtlasi sunniks andmeid otse politsei andmebaasi saatma. Sellega seoses on tekkinud kaks hirmu. Esiteks, ohtu satuvad inimeste põhiõigused: õigus vabalt liikuda ja õigus eraelu puutumatusele. Teiseks tekitab see ettevõtjatele lisakulusid ja -tööd.

Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort lükkas Eesti Päevalehele antud usutluses mõlemad hirmud ümber, kuid selgitustöö pole ettevõtjate skepsist vähendanud.

Nii ei ole Koorti kinnitusel muudatuse eesmärk mitte see, et riik võiks iga hetk teada iga inimese liikumiskohta, vaid see, kuidas e-riik saaks ametniku töö teha ära e-lahenduste abil.

Eesti hotellide ja restoranide liidu tegevjuht Raigo Triik rääkis Delfile, et ettevõtjad on paberimajanduse kaotamise ja elektroonilisele kaardile ülemineku poolt. „Aga kas politseile info andmiseks on vaja uut süsteemi? Praegu tundub, et see pigem riivab kodanikuvabadusi, ma ei pea andma politseile iga hetk aru, kus ma asun,” kommenteeris Triik. „Milleks koguda kahe miljoni majutatava inimese andmeid, kui politsei teeb järelepärimisi vaid 0,5 protsendi kohta?”

Koort kinnitas, et loomulikult on alati vaja tagada kontroll süsteemi kasutamise üle, ja seda ka tehakse. Tegu ei ole salajase andmebaasiga, igaühel on võimalik enda kohta tehtud päringuid kontrollida. Koorti sõnul on riigil ka praegu palju andmeid eri infosüsteemideks alustades kinnistusraamatu ja karistusregistriga ja lõpetades auto- või rahvastikuregistriga.