Kaardiga kauba eest tasumist takistavad nigel sidekvaliteet ja võhikust teenindajad
Vastupidiselt levinud arvamusele on kaardiga maksmisel tekkivates probleemides pangad või kaardikeskus süüdi üsna harva, oluliselt sagedamini võib tegemata jäänud maksetes süüdistada nigelaid sideliine.
"Meie kogemused näitavad, et kaardiga maksmisel on probleemide põhjuseks üldjuhul sidehäired majasiseses sidevõrgus või üldkasutatavas telefonivõrgus," ütles pankade kaardikeskuse tegevdirektor Margus Aun.
Tõrked pea iga päev
"Probleeme on pangakaartidega olnud," kinnitas Stockmanni kaubamaja direktor Pentti Korhonen. Tema sõnul tõrgub kaardiga maksmise süsteem korra-kaks kuus.
Stockmanni kassapidajate sõnul tuleb siiski peaaegu iga päev vähemalt paar korda edastada info pankade kaardikeskusele telefoni kaudu, sest makseterminal keeldub infot edastamast.
"On juhtunud ka nii, et kaardiga pole saanud maksta, inimesel pole sularaha rahakotis ja tal on tulnud minna sularahaautomaadi juurde raha võtma," rääkis Korhonen. Stockmannis makstakse kaardiga iga neljanda-viienda ostu eest ning maksekaartide kasutamine sageneb pidevalt.
Tanklad kaarditehingute aeglusest tingitud järjekordades probleeme ei näe. "Ühenduse saamine võtab küll mõnikord aega, kuid ei saa öelda, et me pangaga üldse ühendust ei saa," ütles Statoil Eesti turundusjuht Hede Kerstin Luik. "Praktiliselt igas jaamas on ka olemas Hansapanga sularahaautomaat, kust saab raha võtta," lisas ta.
Auna sõnul on makseterminalid, kaardikeskus ja pangad piisavalt töökindlad. Kuigi ka need süsteemid tõrguvad aeg-ajalt, kõrvaldatakse seal tekkivad probleemid tavaliselt kiiresti, lisas ta.
Hansapanga pangakaartide ja telepanganduse divisjoni direktori Kalle Vaalma sõnul töötab Hansapank maksete autoriseerimisel korralikult 998 juhul tuhandest. Ajaliselt väljendades tähendab selline töökindlus, et aasta jooksul on pangapoolseid etteplaneerimata häireid 17,5 tundi ehk keskmiselt kolm minutit päevas.
Müüjad ei tule toime
"Kaardi autoriseerimise ahel on lihtsalt väga pikk," põhjendas Vaalma kaartidega maksmisel tekkivaid häireid. Näiteks USA-st või Aasiast tehtavate maksete puhul on tema sõnul väga väike tõenäosus, et häire korral on tegemist panga probleemiga, pigem on päring lihtsalt pikal teekonnal sideliinidesse kadunud.
Ühispanga elektroonilise panganduse divisjoni direktori Jaan Tamme sõnul ei saa maksekaarte kauba eest tasumisel kasutada ka teenindajate võhiklikkuse tõttu.
"Kui tegemist ei ole standardmaksega, siis tuleb aeg-ajalt ette juhtumeid, kus teenindajad lihtsalt ei saa terminali õige käsitsemisega hakkama," selgitas ta. "Seega võib vahel ette tulla juhtumeid, kus teenindaja küll teatab, et pangaga pole võimalik ühendust luua või et kaardiga on mingisuguseid probleeme, kuid tegelikult ei saa ta terminali käsitsemisega hakkama."
Vaalma sõnul on kõikvõimalikud maksehäired üldjuhul lühiajalised – kui esimesel korral maksmine ei õnnestu, siis teisel korral läheb päring suure tõenäosusega läbi.
"Kui poes öeldakse, et kaardiga ei saa maksta, siis see informatsioon ei ole sageli õige ning klient peaks paluma müüjal veel korra või kaks kaarti autoriseerida," soovitas ta. "Olen isegi näinud silti, mis oli välja kleebitud, et kaardikeskuse häirete tõttu ei saa kaardiga maksta, aga tegelikult oli see pigem kaupmehe mugavus."
Tamme sõnul on mõnikord probleemide põhjus ka kaardi omanikus.
"Vahel on inimesed kunagi ammu kaardi kättesaamisel kehtestanud endale päeva- ja kuulimiidid või ostulimiidid ning nad lihtsalt enam ei mäleta nende limiitide suurust," ütles ta.
Auna sõnul peaksid inimesed rohkem tähelepanu pöörama ka kaardi magnetriba hoidmisele – riba rikkumise vältimiseks tuleks kaarti kasutada selleks ettenähtud eesmärgil, samuti ei tohi kaarti lasta magnetvälja mõjupiirkonda, näiteks kottide magnetlukkude lähedusse.
Kiipkaart lahendab probleemid
Pangakaartidega tekkivatele maksehäiretele peaks Pankade Kaardikeskuse tegevdirektori Margus Auna sõnul lõpu tegema kiipkaartide kasutuselevõtt lähiaastail, millega makstes ei ole enam vaja kulutada närve ja aega kaardi autoriseerimisele.
"Kiipkaartide peamiseks eeliseks on turvataseme tõus, süsteemi on praktiliselt võimatu petta," ütles Aun.
Samuti väheneb oluliselt maksekaartide autoriseerimise vajadus, mis tekitab kaardiga maksmisel kõige enam häireid. Maksmine muutub Auna sõnul ka oluliselt kiiremaks ning tehingu kestus sõltub siis maksekviitungi väljatrükkimise kiirusest.
Aun ütles, et pangad ja kaardikeskus alustavad kiipkaartide projektiga järgmise aasta alguses. Siis paigaldatakse esimesed makseterminalid, mis suudavad arveldada nii kiip- kui ka magnetribaga maksekaartidega. Kaartide lõpliku ajakohastamise tärmin on 2004. aasta lõpp.
Kiipkaartide kasutamine läheb pankadele ja kaardikeskusele maksma Auna hinnangul üle saja miljoni krooni.
Margus Simson
