Maksuamet arvutas kokku välistööjõuga skeemitajate pealt saamata jääva tulu: laekumata jääb pea 18 miljonit eurot

 (163)
Maksu- ja Tolliamet
Maksu- ja TolliametFoto: Ilmar Saabas

Maksu- ja tolliameti andmetel ulatus 2019. aastal välistööjõu pealt laekumata jäänud maksudest maksukahju 17,7 miljoni euroni.

2019. aasta arvestuslik maksukahju lühiajaliste töötajate pealt oli 17,7 miljonit eurot, kinnitas maksu- ja tolliamet. "Arvutame seda isikute pealt, kellele ei ole töötasu väljamakseid tuvastatud ehkki nad on lühiajaliste töötajatena registreeritud. Seega selle summa sees võib olla ka isikuid, kes reaalselt Eestis tööle ei asunud," selgitas EMTA pressiesindaja Gea Otsa. Nende puhul on tegemist ainuüksi töötajatega, kellele peaks seaduste kohaselt maksma vähemalt Eesti keskmist palka. Renditööjõud sinna alla ei lähe, maksukahjud selle töötamise vormi pealt lisanduvad eeltoodule ja neid maksuamet kokku ei arvuta.

Eelmise aasta lõpul Ärilehele antud intervjuus tõi maksu- ja tolliameti juht Valdur Laid välja, et probleemid välismaise tööjõuga kasvavad mitmest otsast. Ettevõtjad saavad küll endale palgata hädasti vajaminevaid võõrtöötajaid, kuid maksutulu läheb suuresti Eestist mööda.

Seaduste puudumisel ei jää maksuametnikel üle muud, kui näiteks võõrtööliste abiga kerkivaid uusarendusi imetleda ja samal ajal Eesti riigil saamata jäänud maksumiljoneid kokku lugeda. Tööliste hulk aina kasvab ja läinud aasta oli taas rekordiline - väljastpoolt Euroopa Liitu siia saabunud lühiajaliste töötajate arv ületas juba 32 000 inimese piiri, neist enamik on pärit Ukrainast ja tulnud tööle ehitusele.

Seotud lood:

Siin on oluline eristada kaht töötamise vormi. Renditööjõu puhul on probleem selles, et tihti on siia saadetud ukrainlased registreeritud hoopis mõne Poola (kui EL-i riigi) firma renditöötajaks, ja Poola ettevõtte töötajaid Eestis maksustada ei saa. Eri hinnangute järgi on Eestis aastas kuni 5000 seaduslikult viibivat, kuid Eestis töötamise tingimusi rikkuvat välismaalast.

Teine probleem on siinsetesse firmadesse otse palgatud välistööjõud, kellele peaks kehtiva seaduse järgi maksma vähemalt 1300-eurost Eesti keskmist kuupalka, kuid ettevõte maksab palju vähem ja sellega jäävad riigil taas maksud saamata.

Rahandusminister Martin Helme teatas eelmisel aastal, et peagi saab seadusemuudatuse toel hakata renditööjõudu kasutavate ettevõtete käsi väänama, nii et nende palgalt laekuksid maksud Eestisse.

Nagu numbrid näitavad, siis maksuameti andmetel on hoopis teravam ja kiirelt kasvav probleem just keskmise palga nõudega skeemitamine. Just viimase puhul näitavad arvutused, et ainuüksi 2019. aasta teise ja kolmanda kvartali võrdluses suurenes Eestis töötavate välismaalaste pealt eeldatav maksukahju kaks korda - 8,7 miljonilt teises kvartalis 16,5 miljoni euroni kolmandas ning aasta peale kokku kasvas summa 17,7 miljonini.