„Hiljuti toimus meil 66 ehitusobjektil vaatlused ja hinnanguliselt võime öelda, et 25% neist tuvastati see, et töötajad võivad saada ümbrikupalka. Ehitussektoris makstakse ümbrikupalka võibolla aga sel põhjusel, et nii üritatakse hoida ehitushinda madalal tasemel ja võita hankeid,“ kirjeldas hetkel Eesti ettevõtetes toimuvat ameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik Delfi Majandusele.

Kuigi Lemendiku sõnul on kõige suurem ümbrikupalkade maksmisprobleem ehitussektoris on see levinud probleem ka mujal.

„Ma julgeks öelda, et ümbrikupalkade maksmise osas on ehitussektoris probleem küll kõige suurem, kuid sellele järgnevad hulgikaubandus ja toitlustus- ning majutussektor, kus ka tegeletakse maksudest kõrvale hoidmisega, makstes ümbriku palku,“ ütles Lemendik.

Lemendiku sõnul kontrolliti möödunud aastal ühte vanalinna restorani, mille sularaha käive kasvas kontrollitud aja jooksul 20% pealt 60% peale, moodustades rahaliselt ühe kuu kohta 45 000 eurot lisaraha, mida tõenäoliselt enne kontrolli ümbrikupalgaks maksti.

Sel aastal on luubi alal võetud aga majutus- ja toitlustusasutused, kus makstakse keskmisest töötasust, milleks on orienteeruvalt 400-500 eurot, väiksemat tasu ehk miinimumpalka.

Töötajad nõustuvad ümbriku palgaga Lemendiku sõnul sel põhjusel, et loodetakse, et nii saab kõrgemat tasu, kui ametliku palga näol saada võiks.

„Tegelikkus aga on see, et ainus, kellel see kasulik on, on tööandaja, kes hoiab selle pealt maksude osas kokku, jättes selle enda taskusse. Tegelik olukord on paraku see, et töötasu on madalam, kui ametlik palk oleks,“ sõnas Lemendik.

Lemendik rõhutas, et kui keegi teab, et mõni firma maksab ümbriku palka, siis tuleks sellest teada anda maksuameti vihjetelefonile.