Maksuamet kontrollib, palju alkoholi Lätist sisse tuuakse

Rahandusministeerium tõdes Läti odavama alkoholi mõju ning piirikaubandust kommenteerides, et seadus piirab teisest riigist alkoholi sissevedu ning maksu- ja tolliamet kontrollid pisteliselt, kui suure koguses alkoholi üle piiri tuuakse.

Euroopa Liidu teisest liikmesriigist Eestisse saabuv täisealine reisija võib maksuvabalt tuua päevas kaasa isiklikuks tarbeks kuni 110 liitrit õlut ja kuni 10 liitrit kangeid alkohoolseid jooke.

„Kuigi inimesed eksivad ka teadmatusest, on piirmäära väärtegu ning kontrollide käigus peetakse piirmäära ületav osa alkoholist kinni. Juhul kui tegu on õigusvastaselt ärilisel eesmärgil ehk tellimise peale üle piiri veetud alkoholiga märkimisväärses mahus üle lubatud piirmäära, on maksu- ja tolliameti praktika olnud lisaks väärteokaristusele maksustada kogu kaup aktsiisiga,“ märgib rahandusministeerium.

Eesti Päevaleht kirjutas reedel, et Läti alkoholiralli mõjul on Selveri kaupustes kohati vähenenud aastatagusega võrreldes isegi 60% ning alkoholimüügi kiire vähenemine sunnib väikekauplusi tõstma ka näiteks piima- ja lihatoodete hinda. Lugu saab lugeda siit.

Rahandusministeerium vastas olukorda kommenteerides, et nad mõistavad kaupmeeste muret, kuid aktsiisitõusule järgnenud alkoholirallil Lätist on väike mõju. Aastaseks koguste vähenemiseks prognoosis ministeerium aktsiisitõusu kavandades 10,1%. Kuid maksulaekumiste senine pilt näitab ministeeriumi kinnitusel, et aktsiisitõusueelset kauba varumist arvestades on alkoholimüük eelmise aastaga samas mahus.

Järgneb ministeeriumi täispikk kommentaar:

„Mõistame kaupmeeste muret. Kuid palgad tõusevad Eestis praegu kiiresti ning seetõttu peaksid ka alkohoolsete jookide hinnad Eestis tõusma. Vastasel korral muutub alkohol kättesaadavamaks – kui keskmine palk tõuseb, aga alkohoolsete jookide hinnad püsivad samal tasemel, saab keskmise palga eest osta rohkem alkohoolseid jooke. Alkoholipoliitika eesmärk on vähendada tarbimist, et inimesed elaksid kauem ja tervemalt.

Läti elatustase ning aktsiisid on madalamad ning seetõttu on ka hinnad seal soodsamad. Hinnad olid Lätis madalamad ka enne aktsiisitõusu. Aktsiisi tõstes võib inimestel tekkida täiendav stiimul muuta oma tarbimisharjumusi ning kaupmeestel oma asukohavalikut müügi teostamiseks. Viimasel ajal tekkinud poed, mis on orienteeritud võimalikult odavalt ja väikeste investeeringute ning kuludega vaid alkoholi müüma, on loomulikult tugevaks hinnakonkurendiks suurematele laiema suunitlusega kaubanduskeskustele ning ohustavad Eesti kaubanduskultuuri. Kuid selliste poodide vastu ei pruugi aidata ka aktsiispoliitika muutmine, kuna nad suudavad kaupa pakkuda igal juhul odavamalt. Seda problemaatikat me analüüsime pidevalt ning teeme ka vastavad järeldused ja otsime lahendusi.

Oleme arvestanud piirikaubanduse ja alkoholimüügi käibe vähenemisega piiriäärsete maakondade kauplustes. Seda võttis arvesse ka tänavu aastaks riigieelarvega prognoositud aktsiiside laekumine. Kui vaadata alkoholikaubandust ja aktsiiside mõju sellele Eestis laiemalt, ei ole praegune piirikaubandus massiline, pigem üksikud juhtumid kindlas piirkonnas piiritletud tarbijaskonnale. Riigis tervikuna ei ole alkoholimüük olulisel määral vähenenud. Võrreldes näiteks Eestis müüdud kange alkoholi koguste kevadist prognoosi tegelikkusega, on need kogused selle aasta esimese viie kuuga olnud 6,8 protsenti oodatust suuremad. Aastaseks koguste vähenemiseks prognoosisime 10,1 protsenti. Kuid maksulaekumiste senine pilt, aktsiisitõusueelset kauba varumist arvestades, näitab laias laastus samas mahus müüki eelmise aastaga.

Piirikaubanduse mõju aktsiisilaekumisele on seniste andmete põhjal väike. Alkoholiaktsiisi laekumine on olnud üldiselt plaanipärane – aasta alguses koguti madalama maksumääraga varusid ja laekumised olid suured, praegu hakkab varude mõju taanduma. Poole aastaga on laekunud riigieelarves prognoositud kogu aastaks alkoholiaktsiisi summast ehk 248 miljonist eurost 52 protsenti ehk 128 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta kuue kuuga on alkoholiaktsiisi laekunud 21,4 protsenti rohkem.

Kaupmehed müüvad tarbijatele madalama aktsiisimääraga soetatud varusid, millelt on soetamise ajal aktsiis makstud. Seetõttu on aktsiisilaekumine mõnda aega kuude võrdluses tavapärasest madalam. Sellega on rahandusministeerium oma prognoosides arvestanud.

Maksu- ja tolliamet kontrollib piiril pisteliselt, millises koguses alkoholi üle piiri veetakse. Euroopa Liidu teisest liikmesriigist Eestisse saabuv täisealine reisija võib maksuvabalt tuua päevas kaasa isiklikuks tarbeks kuni 110 liitrit õlut ja kuni 10 liitrit kangeid alkohoolseid jooke. Kuigi inimesed eksivad ka teadmatusest, on piirmäära väärtegu ning kontrollide käigus peetakse piirmäära ületav osa alkoholist kinni. Juhul kui tegu on õigusvastaselt ärilisel eesmärgil ehk tellimise peale üle piiri veetud alkoholiga märkimisväärses mahus üle lubatud piirmäära, on maksu- ja tolliameti praktika olnud lisaks väärteokaristusele maksustada kogu kaup aktsiisiga.“